UV- A ja UV-B spektrid
UV-A
- on kasulik spektriosa, sest selle arvel me päevitume;
- organismi moodustub D3 vitamiin, mis võtab osa kaltsiumi ja fosfori ainevahetusest ning luustiku moodustamisest, kaitseb lapsi rahhiiti haigestumast ja aitab vältida luuhõrenemist;
- kasutatakse solaariumites päevituse saamiseks.
Lainepikkuse vähenedes järgneb spektris UV-A-le spektriosa UV-B.
UV- B
- spektri lainepikkus on 280-320 nm.
- UVB kiirgus on 5% maale ulatuvast päikesevalgusest, 95% on UVA kiirgus
- UVB kiirgus ei tungi nahaalustesse kudedesse (erinevalt UVA kiirgusest).
- Tavaliselt tekitab nahale ärritust ning punetust, kuid kindlates kogustes doosid on raviva toimega ning ei lase ärritustel tekkida.
Kahjulik on UVB spektriosa üledoos, mis kahjustab organismi immuunsüsteemi, DNA
sünteesi ja võib põhjustada nahavähi või pigmendikasvaja (melanoomi)
teket, silmadesse võib hakata moodustuma hallkae (katarakt). UV-B on
äärmiselt kantserogeenne. Mõnevõrra kaitsevad silmi selle eest prillid.
Väidetavalt põhjustab UV-B kuni tuhat korda rohkem vähktõbe kui UV-A.
Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike License 3.0