Solaarium

• Päevitusseansse toimub kunstliku ultraviolettkiirgusseadme (UV-seadme) abil.

• Kasutatakse tavaliselt lampe, mis saadavad välja UVA- ja UVB-kiirgust.

• Lambid kiirgavad kordades tugevamalt kui looduslik päike.

• Seega - solaariumis päevitades toimub samasugune protsess kui päikesekiirte mõjul.

• UV lampide A ja B kiirguse osakaal ja spektraalne koostis võib sõltuvalt lambi tüübist erineda (pruunistavate solaariumilampide lainepikkus 315-400nm).

• Nahk saab solaariumis lühikese aja jooksul väga suure annuse UV kiirgust, nahk tiheneb ja algab intensiivne pigmendi (melaniini) moodustumine. Seda võib käsitleda ka kui naha kaitsereaktsiooni UV-kiirguse vastu.

• Päikese, ka kunstpäikese võtmise puhul sõltub palju sellest, milline on päevitaja nahk.

• UVA-kiired jõuavad naharakkudesse ning kahjustavad nende struktuuri, lagundades elastseid kiude ja kollageenkiude. See põhjustab kortsude teket, vähendab naha elastsust, soodustab naha enneaegset vananemist ning tumedate pigmendilaikude tekkimist, pärsib immuunsüsteemi ning muudab selle vastuvõtlikumaks infektsioonide ning nahavähi suhtes.

• UVB kiirgus mõjutab epidermist ning suurtes doosides võib põhjustada naha põletust. See omakorda suurendab vabade radikaalide aktiivsust, mille tulemusena väheneb naha loomulik kaitsevõime.

• Mida suurem on UVB-kiirte osakaal, seda rohkem saavad kahjustatud naha sügavamad kihid.

• Kahjuliku mõju nähud (nagu ka päikese) avalduvad alles aastate või aastakümnete pärast.

• On välja selgitatud, et mida nooremalt hakatakse solaariumit kasutama, seda suurem on risk haigestuda vähki.

Nimetatud terviseriskid kaaluvad üles võimaliku kasu solaariumide kasutamisest vitamiini D täiendava allikana.