Unenäod

Unenäod on iseenesest väga huvitav nähtus. Mõned inimesed väidavad, et ei näe kunagi unenägusid või näevad väga harva. Teine osa inimestest näeb aga und iga päev ja vahel lausa mitu erinevat ühe öö jooksul. Unenäod võivad olla nagu seeriafilm või kordub üks ja seesama ööst öösse. Millest unenäod siis ikkagi tekivad, kaua kestavad, mismoodi mõjuvad need inimese psüühikale, on neid ikkagi võimalik kuidagimoodi tõlgendada või mitte – need on küsimused, millele oleks huvitav põhjalikumaid, kaasaja uurimustele põhinevaid vastuseid saada. Unenäod kui nähtus on teadlaste poolt suhteliselt vähe uuritud – sellest ka igasugused spekulatsioonid sellel teemal. Vaatamata sellele on uni ja unenäod lahutamatu osa meie igapäevaelust.

Esimese ja teise ööpoole unenäod on oma sisult tunduvalt erinevad: varasemad unenäod on rohkem seoses reaalsusega ja nende sisuks on möödunud päeva sündmused, teise ööpoole unenäod on päevaste elamustega vähem seotud. Vastu hommikut muutuvad nad järjest veidramateks ja emotsionaalselt intensiivsemateks.

Meelde jäävad ainult need unenäod, mille puhul äratatakse 5 minuti jooksul pärast REM-episoodi, või siis viimane unenägu enne ärkamist.

Et normaalselt jäävad meile meelde hilised unenäod, tundubki unenäoelu nii irreaalsena. Varasemad unenäod sisaldavad täiesti mõistlikku ja loogiliselt seostatud materjali. REM-une ajal mõjuvad välised ärritajad võetakse mõnikord unenäosse vastu ja põimitakse sellesse.