Loodusrahva unenäod

Unenäod etendavad paljude inimeste elus tähtsat osa.

Seda võib näha eriti loodusrahvaste juures. Loodusinimene ei oska endale unenägusid teisiti seletada kui sellega, et inimeses elab veel üks teine "mina", tema hing, mis on kujult üldiselt sarnane tema kehaga, kes võib une ajal ajutiselt lahkuda inimese kehast, ringi käia, lennata, kohtuda teiste inimeste hingedega. Loodusinimese silmis on unenägu oma sisult sama reaalne kui see, mida ta tajub ärkvel olles ja unenägusid tuleb selle tõttu võtta sama tõsiselt kui meie tavalise kogemuse ärkvelolekus. Võrreldes hariliku kogemusega oleks unenägudel veel see eelis, et nende kaudu avaneb inimesele osalt see, mille tunnetamine meelte abil üldse võimalik ei ole, nagu meelelise maailma taga peituv kõiksugu salajaste võimude, vaimude ehk müstiline maailm ja tulevik.

Selle kohta ütles loodusrahvaste mõtteilma uurija, tuntud prantsuse filosoof Lévy-Bruhl, "ei ole ühendus meelelise realiteedi ja müstiliste võimude vahel kuskil teostatud täiuslikumalt kui unenägudes, kus inimene liigub ühest maailmast teise, ilma et ta seda ise märkaks". Esiteks peavad loodusrahvaste unenäod näitama minevikku: See, mis on juhtunud unenäos, on juhtunud ka tegelikkuses, kuigi inimene ise sellest otseselt mitte midagi ei mäleta ega tea. Teiseks ei näita unenägu mitte niipalju seda, mis on juba toimunud kui seda mis peab veel toimuma.

Mõnedel juhtudel seisab unenäo peatähtsus selles, et ta näitab, mida inimene tingimata peab tegema, et temaga ei juhtuks näiteks õnnetust. Seejuures ei loeta endale kohustuslikeks ainult iseenda, vaid ka teiste unenägusid. Eriti tõsiselt võidakse võtta unenäo "käsku", kui selle nägijaks on olnud haige isik.