Öine valgus

USA uneuurijate sõnul võib magamistoas öiseks ajaks põlema jäetud valgustus, ka kõige nõrgem valgustus, masendust ja depressiooni tekitada.
Uurijate sõnul segab öine valgustus ärkveloleku ja magamise tsüklit selliselt, et see läheb nihkesse.
Magamistsükli muutused ja valgustuse sees valel ajal olemine võib pikemas perspektiivis kaasa tuua raskemad haigused nagu vähk.
Kuna tänapäeva linnades on väga valge ka öisel ajal, siis täiesti pimedas magamine on peaaegu võimatu.
USA Ohio ülikooli teadlased tegid närilistega katse, milles loomad pandi kaheksaks tunniks nõrka valgusesse ajal, mis oli nende magamisaeg.
Kuigi lambi valgus ei olnud tugev, mõjutas see siiski loomade organismi.
Katseloomadel tekkinud depressiooni sai mõõta selle abil kui palju nad hiljem suhkruvett jõid.
Uuring näitas, et neil närilistel, kes olid öise nõrga valguse käes, esines rohkem depressiooni sümptomeid kui neil närilistel, kes järgisid tavapärast valguse-pimeduse tsüklit.
Näriliste ajuskaneering näitas muutusi hippokampuses, mis asub oimusagaras ajukoore sisepiiril.
Aktiivse ärkveloleku ja REM une ajal esineb hippokampuses teeta rütmi (4-10 hZ) vahemikku jäävaid ajulaineid.
Teadlase Tracy Bedrosiani sõnul mängib hippokampus depressiooni tekkel tähtsat rolli, kuna just see ajuosa on öisest valgusest kõige enam mõjutatav.

Kasutada soovitakse "uneprille" kui häirib:

• aknakatetest läbitulev valgus öösel;
• hommikune toa valgenemine;
  
• võõras/uues kohas magamine jne.