SAD valgusravi

SAD (Seasonal Affective Disorder) ehk sesoondepressioon ehk hooajaline depressioon on levinud just päikesevaestel maadel. Talvel on päevad lühemad ning päikest ja valgust vähem. Asjalikul ja praktilisel eestlasel on sageli raske uskuda, et tema väsimuse ja meeleolulanguse põhjuseks on lihtlabane valguse puudus.

Sügis- ehk talvemasendus ehk sesoonne depressioon ongi kõige rohkem tuntud Skandinaavia riikides. «Sellele seisundile on iseloomulikud väsimustunne, suurenenud isu ja kehakaal, vajadus magusa järele, unisus, ärrituvus, häired inimestevahelistes suhetes,» ütleb psühhiaater Anu Järv.
Sümptomid ilmnevad tavaliselt pimedal aastaajal ning taanduvad iseenesest kevadel ja suvel. Skandinaavia riikides on see probleemiks 3–4 protsendil elanikest. Suurem risk haigestuda on 20–40aastastel naistel: 60–90 protsenti sesoonse depressiooniga patsientidest on naised.
Miks naised on kaamose vastu meestest tundlikumad, pole selge. Soomes, kus nn. kaamosmasendust on põhjalikult uuritud, on selgunud, et vähene päikesevalgus põhjustab väsimustunnet viiendikul meestest ja kolmandikul naistest, 3 protsendil elanikest aga tekitab juba psüühikahäireid. Loe kogu artiklit (klikka) SIIT!

SAD tundemärgid hakkavad ilmnema sügisel ja võivad kesta varakevadeni:

• unehäired (suurenenud unevajadus)
• väsimus
• liigsöömine (soov magusa järele)
• kehakaalu tõus
• otsustusvõime ja aktiivsuse vähenemine, energiavaegus
• soov sulguda üksindusse
• seletamatu sisemine pinge, ärrituvus
• vähenenud seksuaalhuvi
• masendus, meeleheide
• vastuvõtlikkus infektsioonidele ja somaatilistele haigustele