Soolad vannis

Vannisoolades on meresool peamiseks koostisosaks, kuid mitte ainukeseks, sest kasutatakse ka keedusoola ja Himaalaja kristallsoola. Vannisoola mõju ja omadused sõltuvad suures osas sellest, milliseid mineraale ja toimeaineid on sinna veel lisatud. Viimaste hulgas on ka lõhnaained, õlid, värvained, kihisemist ja vahtu tekitavad komponendid. Juba 2700 aastat eKr oli juba kasutusel mitmesuguseid erinevaid asju, mis põhinesid erinevatel sooladel.

• Üheks vannisoola põhikomponendiks on epsomi sool ehk magneesiumsulfaat, mille koostiseaineteks on magneesium, hapnik ja väävel.

Magneesium reguleerib lihaste tööd, energia tootmist, kahjulike mürkide väljaviimist ning ka ensüümide aktiivsust. Magneesiumi imendub ka läbi naha vereringesse, suurendades nii magneesiumi sisaldust veres. Epsomi soola kasulikkusena on märgitud auväärne hulk omadusi, alates stressi vähendamisest, põletike ja paistetuste alandamisest kuni vererõhu alandamiseni. Tihti on tänapäeval inimestel magneesiumi puudus ning see on ka aluseks paljudele terviseprobleemidele.

Soolavann aitab:

• nahahaiguste puhul, nagu näiteks lööve, ekseem ja dermatiit,
  
• normaliseerib vee ja soola tasakaalu organismis
  
• alandab turseid.
• Kuum soolavann on omal kohal ka tselluliidiravis, sest ergutab ainevahetust ning lümfitegevust.
  

Soolavannid on vastunäidustatud järgmiste haigusseisundite korral:

• südame isheemiatõbi,
  
• südame rütmihäired,
  
• kolmanda astme hüpertoonia,
  
• krooniline hepatiit,
  
• broomiühendite talumatus,
  
• mõni endokrinoloogiline või onkoloogiline haigus.