Kui palju päikesevalgust on vaja?

• Minimaalselt 30 minutit päevas päikesevalgust tagab selle, et keha süsteemid tulevad omadega kuidagi toime!

• Ideaalselt aga peaks päikesevalgust saama 2 tundi päevas!

Mida teha, kui päikesevalgust siiski ei saa?

• Ekvivalentne 30 minutilise päikesevalgusega on 6 tundi kunstlikku full-spectrum valgust. Full-spectrum lampide kasutamine võimaldab sel moel asendada päikesevalguse teatud määral.

• Kaasaegsetest tehnilistest lahendustest on üks parimaid viise täisspekter tehisvalguse loomiseks uued peened T8 full-spectrum päevavalguslambid. Nendel on ka varasema põlvkonna päevavalguslampidest (T12) vähem värelust (tänu kõrgsageduslikule ballastile) ja väiksem elektromagnetiline kiirgustase!

• Biokeemilise abinõuna on viimasel ajal rohkelt populaarsust kogunud D-vitamiin. See on abivahend vähese päikesevalguse kompenseerimiseks talveperioodil. Samas, kui päikesevalgus on taas olemas, tasub D-vitamiini võtmisest koheselt loobuda – kunstlik D-vitamiin võib sel moel pärssida või välja lülitada organismi enda D-vitamiini tootluse. Tuleb arvestada, et iga kunstlik vitamiin nõrgendab keha enda võimet vitamiine toota!

Parim, mis inimene oma tervise nimel teha saab, on hoida oma immuunsüsteem üleval.

Läbi valguse saab seda teha neljal eri moel:

• päevas viibida vähemalt 30 minutit õues päikesevalguse käes (soovitavalt aga 2 tundi);

• siseruumides võtta kasutusele täisspekter valgustus (seda vähemalt 6 t päevas = 30 min päikesevalgust);

• infrapunasauna kasutamine;

• LED-valgusteraapiaseadmed (kodukasutuses) tugevdavad valgevereliblesid ja parandavad vereringlust.

Valides targalt õiget tüüpi valguse ja rakendades selle oma tervise nimel saab paremini hakkama ka paljude muude stressoritega, mis tänapäeva elukeskkonnas tervist ohustavad.