"Reisistress" ehk tsirkadiaanrütmide segipaiskamine

Meie kehas toimivad igapäevaselt tsirkadiaanrütmid ehk ööpäevarütmid, mida me mõistame ka "bioloogilise kella" all. Me oleme harjunud korrapärase mustriga omas ajavööndis: ärkame, sööme, läheme kooli-tööle, õhtul tunneme end uniselt jne. Vastavalt sellele on meie organism harjunud organiseerima seedimist, uriiniproduktsiooni, kehatemperatuuri või vererõhku jne. See aitab meil säilitada optimaalset tervist ja head enesetunnet.

Igasugune lennukisõit mõjutab omamoodi meie organismi. Kiire keskkonna vahetus paiskab segi meie organismi igapäevased rütmilised toimingud ja nende uute harjumustega kohanemiseks läheb aega. Mida kaugemale me reisime oma kohalikust ajavööndist, seda rohkem mõjutame organismi bioloogilisi rütme ehk biorütme. Tegelikult organismi tsirkadiaanrütmid toimivad 25 tunnise ringina ja seega on meie kehal kergem püsida ärkvel 1 tund kauem kui minna magama 1 tund varem. Selle tulemuseks on ka raskem reisida läänest-itta, kus organismi "tööajaarvestuskeskus" hüpotalamus käivitab kehas erinevad protsessid, milleks organism kohe valmis ei ole ning me jõuame "ajavahestressi", mida laias maailmas nimetatakse ka "Jet Lag".

Maailm on jaotatud 24-ks ajavööndiks. Kõige märgatavamad ajavahestressi tunnused tekivad reisides üle 3 või enama ajavööndi, kuid mõned reisijad võivad kogeda samu vaevusi juba lennates üle 1 või 2 ajavööndi. Üheks tavalisemaks suure kõrguse haiguse tunnuseks on unerütmi häirumine.

Enamasti kehtib rusikareegel, et iga ületatud ajavööndiga kohanemiseks vajab meie keha ühte päeva!

Organismi füsioloogilised süsteemid kohanevad ajavahestressiga erinevalt. Näiteks südamerütm kohaneb võrreldes kehatemperatuuriga oluliselt kiiremini. Une vajadus, kestus ja struktuur sõltub peamiselt inimese ööpäevarütmi perioodilisusest, mida mõjutavad: kehatemperatuuri rütm, südame-veresoonkonna rütm, hingamisrütm, metaboolne rütm, mao- soolestiku motoorika rütm, hormoonide sekretsiooni rütm.

Loe ka siit biorütmidest ja bioperioodidest.

Kas leidsid, kes on kõige tundlikumad reisimiste suhtes?