"Lennutromboos" - mis see on?

Tromb võib tekkida nii lennu-, rongi- kui ka auto-,moto-ja bussireisil (ka kaugsõidu autojuhtidel), kus istutakse pikalt ühel kohal paigal, inimese keha on sundasendis ning jalgade vereringe häirub (pikaajalisel istumisel rõhub istmeserv jalalihastele). Aeglustunud ja takistatud verevoolu tingimustes tekivadki veenides verehüübed ehk trombid.

Sarnaste tingimuste tõttu toovad paljud uuringud õhu- ja maismaareiside puhul välja võrdse riskitaseme, kuid päris nii see ei ole. Nimelt lisandub lennukis hüpobaariline hüpoksia – madal rõhk ja kudede hapnikuvaegus – mis soodustavad hüübimisfaktorite aktivatsiooni!

• Venoosse tromboosi teket seostati õhureisidega esmakordselt juba 1954. aastal.
• Tänapäeval sureb lennutromboosi tõttu maailmas umbes 20 000 inimest aastas. 

Süvaveenitromboosi esineb eriti vanematel inimestel ja lennureisidel, sellest ka nimetus lennutromboos.