Joogivesi ja toitumine võõral maal

Vesi

Paljudes riikides ei kasutata kraanivett joogiveena. Isegi kui mõnes riigis on see kohalike standardite järgi lubatud, ei pruugi vee kvaliteet olla meie organismile vastuvõetav.

Arenenud maades pole toidu ja veega enamasti probleemi.

Soojemates arengumaades, kus nii kliima kui ka inimeste hügieeniharjumuste tõttu esineb väga palju erinevaid baktereid võrreldes siinsetega, tuleks olla väga tähelepanelik. Meid ümbritsevas keskkonnas on palju erinevaid baktereid, mille vastu areneb organismi loomulik kaitse ehk immuunsus. Kui liigume teise keskkonda, võime kokku puutuda haigustekitajatega, mille vastu meil immuunsust ei ole kujunenud. Seetõttu muutuvad reisija jaoks ohtlikeks bakterid, mis kohalikel elanikel tavaliselt haigusi ei põhjusta. Enamasti tekitavad sellised bakterid kõhulahtisust.

• Enne kasutamist soovitatakse vett keeta vähemalt 5 minutit (sellest piisab tavalisemate soolebakterite, hepatiit-A-viiruse ning parasiitide hävitamiseks) või osta juba pudelitesse villitud joogivett.

Veepuudus

Palju räägitakse joomise tähtsusest, samas ei tohi unustada, et kuuma ilmaga või füüsilise aktiivsuse juures liiga suur vee tarbimine viib kehast välja elektrolüüdid (Na, K) ja tekib

• nõrkus, oksendamine, halb enesetunne.
  

Liigse joomise puhul tuleb märkida, et mitte kõik vedelik mida joome, ei ole meie kehale vastuvõetav. Karboniseeritud joogid, soodajoogid, koolajoogid, kohvijoogid ja alkohol ei ole meie keha niisutavad vaid kuivatavad!

• Parem on juua soolast mineraalvett.
  
• Õhtul võib teha puljongit, et taastada keha soolavarud.
• Vett tuleks varuda autosse, jalgsimatkale, linnaekskursioonile ja ka mereranda.