Merehaigus
- tekib olukorras, kus inimese pea liigub pidevalt kiirendatult erinevates suundades.
- Sisekõrvas paikneb luustunud spiraalikujuline tigu, mis on täidetud vedelikuga. Teo seintes asuvad kuulmisrakud, mis võtavad vastu vedelikku kandunud võnkeid. Sealt lähtuvad ka kuulmisnärvi retseptorid, mis viivad rakkudes tekkinud erutuse närviimpulsside kujul peaajju. Peaaju piirkonda, mis registreerib kuulmisaistinguid, nimetatakse kuulmiskeskuseks.
- Sisekõrvas asuvad ka luustunud poolringkanalid – need on tasakaaluelundiks ning kuulmisaistingu kujunemises otseselt ei osale. Nendes kanalites ringleb vedelik, mille paiknemise järgi saadetakse närviimpulsse ajule, et säilitada keha asendit ning tasakaalu.
- Tasakaaluorgan kõrvas mõjutab oksekeskust ning selle liigne ärritus võib esile kutsuda oksendamise.
- Õõtsumine laevasõidul, auto- ja bussisõidul, lendamisel lennukiga kutsub selle seisundi esile. Pidev signaalimuutus ärritab aju ja ilmnevadki iseloomulikud sümptomid.
- NB! Peale karusselli või muu atraktsiooniga sõitu lõbustuspargis võib inimene end tunda samamoodi !
- Teke on soodsam, kui puudub visuaalne stabiilne kontakt horisondiga.
- Arvatakse, et umbes 1/3 lennukiga reisijatest kannatab selle seisundi all.
- Merehaigusele on vastuvõtlik iga isik, kuid väga erineval määral.
- Sagedamini tekib merehaigus naistel ning lastel vanuses 3-12 aastat, vanemate inimeste hulgas esineb rohkem haiguslikku vertigot.
Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike License 3.0