Reisikõhulahtisus

Kõige sagedamini tekib reisil olles seedehäire, mida nimetatakse reisikõhulahtisuseks. Viimase kõige sagedasemateks tekitajateks on soolekepikesed (kindlat liiki bakterid), mis toodavad soolestikku ärritavat mürkainet. Tulemusena peristaltika ehk soole töötamine elavneb ning vedelik ei jõua jämesoolest imenduda, tekivad kõhuvalud ja kõhulahtisus. Haigusseisund on enamasti seotud teatud hügieeninõuete eiramisega, kas siis reisija poolt või on tegemist sihtkohamaa eripäraga.

Kõhutõppe nakatutakse tavaliselt kontemineeritud toidu ja joogiveega, kuid võimalik on ka tekitaja fekaal-oraalne ülekanne.

• Haigus algab äkki, enamalt reisi neljandal-viiendal päeval

• Haigus möödub tavaliselt vähem kui nädalaga ja taastumine on täielik.

• Iseloomulik on kahekordne soole tühjenemise sagenemine. Väljaheide võib olla pehme ja vesine.

• Võib esineda palavikku või nahalööbeid.

• Samal ajal võivad esineda valulikud soolekrambid.

• Söögiisu väheneb, võib esineda iiveldust ja oksendamist.

• Haigus kulgeb raskemini lastel, vanuritel ja lapseootel naistel.

NB! Kui väljaheites esineb lima või verd ning kui palavik on kõrgem kui 38°C, võib tegemist olla kõhutüüfuse või muu ohtlikuma haigusega ning vajalik on haiglaravi.

Reisijate kõhulahtisusse haigestumisel soolisi erinevusi ei täheldata. Kõhulahtisust nimetatakse ka diarröaks.