Erinevad saunad
- 100 a. e.m.a. viidi Vanas-Kreekas arst Asklepiadese algatusel läbi saunareform - tekkisid ühiskondlikud saunad !
- Saun oli muistsetele eestlastele püha paik. Keskajal püüti saunu kasutada just katku vastu võitlemiseks !
- Vana-Eesti suitsusauna on nimetatud ka sauna algvormiks. See oli koht, kus sadu aastaid sünnitati lapsi. Lisaks usuti, et suitsusaunal on raviv toime ning saunas käimine teeb puhtaks nii ihu kui hinge. Suitsusaunal puudub korsten ja ka vajadus selle järele. Tavaliselt sauna nurgas asuvat suitsukerist köetakse 4-5 tundi. Põlemisel tekkiv suits ei välju saunast korstna kaudu, vaid jääb esialgu ruumi sisse ning väljub edaspidi kas uksest või katuse suitsuavast. Kerise peale on asetatud pada, kust saab kuuma vett pesemiseks. Võetakse leili, viheldakse ja pestakse samas ruumis. Suitsusauna ei minda kütmise ajal, kui see on suitsu täis. Alles siis, kui saun on kuum, söed tuhaks põlenud ning üleliigne suits välja läinud (suitsu välja ajamiseks visatakse nn.vinguleili ) minnakse lavale ja pesema. Sellises saunas on oht end nõgise seina vastu ära määrida.
Tänapäeval kasutatakse suitsusauna rohkem emotsionaalse elamuse saamiseks ja see ei ole ravisaunaks, sest seinapragudesse on kogunenud palju kanserogeenseid aineid ja vingugaasi.
- SOOME SAUN e. kuivsaun - leiliruumis on suhteliselt kõrge temperatuur s.o. +70-85 C ( Eestis umbes +100 C ), õhuniiskus väike 5 - 20 % : mõnikord sellises saunas leili ei visatagi.
- VENE SAUN e. leilisaun - leiliruumi temperatuur peab olema madalam s.o. +40 - 50 C, sest õhuniiskus on suurem ning vahemikus 40- 95 % . Eriti suureks läheb õhuniiskus leiliviskamise järel. Muid olulisi erinevusi sellel soome saunaga pole!