Suurepäraseks juhtumiuuringu näiteks peetakse Carol Kuhlthau kordusuuringut koos põhjalike intervjuudega aastast 1999. Kuhlthau viis läbi viis aastat kestnud põhjaliku uuringu, kus tema uuringus osalev isik arenes algajast infokasutajast kogemustega spetsialistideks. Ta oli ühenduses oma uuringus osalejatega viie aasta jooksul, mis on suhteliselt harukordne info hankimise uuringutes. Erakordseks näiteks on ka see, et Carol Kuhlthau hakkas info hankimise valdkonnaga tegelema juba siis kui ta oli kõrgkooli tudeng ja see oli 15 aastat enne seda kui ta jõudis lõpule oma uuringuga. Selle juhtumiuuringu varajased vaatlustulemused on Kuhlthau poolt avaldatud 1997.aastal. Teemakohaseid artikleid on Carol Kuhlthau avaldatud ka juba 1991. ja 1988.aastal.

Kuhlthau oli huvitatud sellest, kuidas infoekspertiis areneb aja jooksul. Ta väidab, et tema uurimisprobleem oli ajendatud mõistetest nagu ebamäärasus, otsuste vastuvõtmise protsess ja ülesannete keerukus. Mitmed varasemad uuringud on märkinud, et mida keerukam on ülesanne, seda rohkem ja mitmekülgsemat infot otsitakse. Kuhlthau on eelkõige huvitatud infoallikate määratlemise ja tõlgendamise protsessist, mitte infoallikate tüübist ja iseloomust. Kriitiliseks momendiks nii tema uuringus kui üldse juhtumiuuringuis on see, kuivõrd saab teha järeldusi ühe inimese kogemusi analüüsides. Sellegipoolest annavad sellised uurimused võimlusi uurimistulemusi edasistes juhtumiuuringutes kinnitada või ümber lükata ja juhtumiuuringud võimaldavad vastata küsimusele "miks", mida näiteks nii eksperiment kui kvantitatiivne küsitlus ei võimalda.