Uurimuse kriitilised kohad on uurimuse eesmärk, meetod ja tulemuste tõlgendamine. Hirsijärvi ja Huttunen (2005, lk.165) leiavad, et Kõige lihtsam on nõudmisi esitada uurimismeetodile, kuid lõppkokkuvõttes teevad uurimuse väärtuslikuks leidlikult valitud teema ja huvitavad tulemused.

Enne konkreetse uurimismeetodi valikut tuleb määratleda uurimistöö eesmärk, uurimisobjektid, analüüsi ühikud (units of analysis) ja uurimise ajaline raamistik.

Teadusuuringute ülesanneteks peetakse tavaliselt nähtuste Kirjeldamist ja võrdlemist Seletamist ja ennustamist Nähtuste mõistmist, sest väliselt sarnased tegevused võivad olla eri eesmärgiga ja tähenduselt erinevad (Hirsijärvi ja Huttunen, 2005, lk. 170).

Teemade puhul, mida ei ole varem ulatuslikult uuritud, on uurimistöö eesmärk seda fenomeni põhjalikult uurida, et seda paremini mõista.

Uurimuslikud uuringud (exploratory studies) on üsna levinud info hankimise uuringutes.

Kui fenomen on küllalt tuntud, siis keskendub uurimistöö nähtuse iseloomulike omaduste kindlaksmääramisele. Kirjeldavad uuringud mõõdavad defineeritud muutujaid vastavalt sellele, kuidas inimesed või objektid on selle nähtusega seotud. Näiteks veebi näite varal võiksid kirjeldava uurigu uurimisküsimused olla järgnevad:

• Kui palju infootsinguid viiakse läbi veebis?
• Millised on kõige populaarsemad veebikohad?
• Kui palju inimesi kasutab veebi ja millise sagedusega?
• Millised on veebi kasutajate demograafilised tunnused?

Suur osa info hankimise alaseid uuringuid, peamiselt varasemad uuringud, olid kirjeldavad ja uurisid infokanaleid, infoallikaid, ja infokasutajaid.

Ka kasvatusteadustes on kirjeldavad uurimused üsna levinud. Sellised uurimused püüavad kasvatusnähtusi, näiteks käitumist või interaktsiooni teadusliku täpsuse ja tabavusega kirjeldada. Võrdlev uurimus erineb kirjeldavast vaid selle poolest, et lisaks püütakse seal võrrelda eri rühmi. Kirjeldavad ja võrdlevad uurimused teostatakse sageli nn survey-uurimustena (Hirsijärvi ja Huttunen, 2005, lk.170).

Kirjeldavas uurimuses püütakse kõigepealt huviobjekt nähtusena lahti mõtestada ja asetada see mingisse otstarbekana näivasse teoreetilisse mõistesüsteemi. Seega on kirjeldava uurimuse eesmärgiks sõnade, sümbolite või arvude abil kirjeldada mingit nähtust, mida me argiteadmiste tasemel võime küllaltki hästi tunda. Argiteadmistel on aga tavaliselt vähene usaldusväärsus, umbkaudsus, piiratus ja takerdumine ebaolulisse. Seepärast on kirjeldava uurimuse eesmärk tõsta argiteadmised usaldusväärsemale ja abstraktsemale tasandile. Nii võimaldab kirjeldav uurimus ühelt poolt selgitada sõnade või arvude abil nähtuse levikut ja varieeruvust, teiselt poolt aga rääkida asjast sõnadega, mis omakorda aitab näha asja olulisi külgi.                                                                                                                                           (Hirsijärvi ja Huttunen, 2005, lk. 171).