Enamusel uurijail on mingi ettekujutus, milliseid tehnikaid uurimistöös kasutada. Oluline on määratleda, kas kasutatakse induktsiooni või deduktsiooni.

Induktiivse lähenemise puhul uuritakse teatuid üksikjuhte ja liigutakse üldistamise suunas. See tähendab andmete kogumist, analüüsi ja interpreteerimist niisugusel viisil, mis lõppkokkuvõttes viib üldprintsiipideni ja teooriani. Näiteks põhistatud teooria (grounded theory) püüab luua teooriat konkreetsete vaatluste põhjal ja hoida igasugune üldistamine võimalikult kontekstilähedane. Enamus kvalitatiivseid meetodeid on oma olemuselt induktiivsed, sest üldistusi on väga raske teha kui uuritakse inimesi või nende loomingut.

Deduktiivne lähenemine on vastupidine induktiivsele lähenemisele ja üritab testida teooriat.

Sellegipoolest ei lähtu uurijad puhtalt induktsioonist või deduktsioonist vaid lähtuvad tihtipeale nii ühest kui teisest lähenemisest. Isegi induktsiooni tulihingelised pooldajad nagu Glaser ja Strauss (1967) viitavad sellele, et deduktiivne lähenemine on kasulik uuriva uurimuse (exploratory study) etapil. Juhul, kui testitakse teooriat on oluline püstitada uurimisprobleem (research problem). Uurimisprobleem esitab tavaliselt küsimuse kahe või enama muutuja vahekorra kohta.

 

Allikas: http://www.youtube.com/watch?v=ZBxE0y7b464&feature=related	Allikas: http://www.youtube.com/watch?v=chA5I2oXtow