Teadustöö või uurimistöö tüüpilised etapid
Kuigi uurimistöös on oma loogika, mida vähemalt üldisel tasemel jälgivad kõik uurimused, võivad uurimisprotsessid oma etappide poolest üksteisest palju erineda (Hirsijärvi ja Huttunen, 2005, lk. 165).
| Klassikaline lähenemine teadusliku uurimistöö protsessile sisaldab viide etappi: 1. Uurimisprojekti kavandamine [teemaga tutvumine ja selle piiritlemine] 2. Uurimistöö disain [uurimisplaani koostamine] 3. Uurimismeetodite valik ja rakendamine [uurimuse teostamine] 4. Vaatluste analüüsimine ja interpreteerimine 5. Tulemuste esitamine [uurimisaruande kirjutamine] |
Teadusliku uurimistöö tunnused on seega
• Põhjalik ja süstemaatiline infootsing
• Teatud teemale keskendumine
• Faktide, teooriate või rakenduste leidmine või kontrollimine (Hirsijärvi ja Huttunen, 2005).
Uurimuse ainevaldkonna ja esialgse idee leiab uurija sageli oma kogemustest, töövaldkondadest, huviobjektidest ja sageli ka probleemidest.
Hirsijärvi ja Huttunen (2005, lk.166) on esitanud uurimistöö peamised etapid järgnevalt:
|
I TUTVUMISETAPP 1. Ainevaldkonna valik 2. Uurimisülesande leidmine 3. Varasemate uurimistulemustega tutvumine 4. Uurimisülesande täpsustamine |
II PLANEERIMISETAPP 5. Uurimisprobleemide püstitamine 6. Uurimismeetodi valik 7. Andmete kogumise, töötlemise ja analüüsi planeerimine 8. Tööplaani koostamine |
| III TEOSTUSETAPP 9. Informatsiooni kogumine 10. Informatsiooni töötlus ja analüüs |
IV UURIMISARUANDE KIRJUTAMISE ETAPP 11. Uurimisaruande kirjutamine |
Uurimisülesande abstraheerimine. Üks teadusliku probleemilahenduse keerukamaid ülesandeid on uurimisprobleemi viimine mõistete tasandile. Heas uurimuses osatakse algideed teoretiseerida, väljendada seda üldisemate kategooriate või ideaaljuhul seostada see mingi olemasoleva teooriaga. See eeldab, et uurija peab tundma teooriaid ning suutma kasutada nende mõisteaparaati argielu situatsioonide kirjeldamiseks. Alati ei õnnestu leida üht kindlat teooriat, mida on võimalik valmiskujul kasutada, vaid uurija peab looma uurimuse teoreetilise raamistiku mitme teooria abil (Hirsijärvi ja Huttunen, 2005, lk.167).
Sirje Virkus, Tallinna Ülikool, 2010