Uurimisperspektiivi valik ja andmete kogumise ja analüüsi planeerimine

Nagu eelnevalt öeldud, juhivad uurimisküsimused uurimistööd ning annavad vihjeid selle kohta, milline uurimisperspektiiv ja millised andmekogumis- ning andmeanalüüsi meetodid on asjakohased. Näiteks küsimused “Kas?”, “Kui palju?”, “Kuidas on seotud?”, “Kuidas mõjutab?” viitavad pigem kvantitatiivsele uurimisperspektiivile ja küsimused “Kuidas kogetakse?”, “Miks?”, “Milliseid tähendusi omistatakse?” viitavad pigem kvalitatiivsele uurimisperspektiivile.

Kvantitatiivne ja kvalitatiivne uurimisperspektiiv

Cresswell  & Guetterman (2020) on kirjeldanud kvantitatiivse  ja kvalitatiivse uurimisperspektiivi loogikat läbi järgmiste tunnusjoonte (vt tabel 1, sünteesitud õpiobjekti autorite poolt).  Need võiksid anda õpilasele mõtteid, kuidas enda uurimistööd metodoloogiliselt raamistada. 

Tabel 1. Kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimistöö tunnusjooned

Kvantitatiivne uurimisperspektiiv

Kvalitatiivne uurimisperspektiiv

Suunatud olemasoleva teadmise kontrollimisele uues kontekstis. Tööd juhivad hüpoteesid (oodatavad vastused uurimisküsimusele), mis põhinevad teoorial ja eelnevate uuringute tulemustel. Sõnastatud uurimisküsimused ja hüpoteesid on kitsad ja mõõdetavad. Struktureerinud andmekogumisinstrumendid (küsimustikud, struktureeritud vaatluslehed jms). Kirjeldatakse uurimisobjekte, võrreldakse gruppe, alg-ja lõppseisu, analüüsitakse tunnuste vahelisi seoseid. Objektiivsuse taotlus - oluline on, et uurimistulemused oleksid usaldusväärsed ning korratavad.

Suunatud uue teadmise avastamisele. Eesmärgiks mõista uuritavat nähtust süvitsi. Teooria juhib uuringu planeerimist vähemal määral (töös ei ole hüpoteese). Uurimisküsimused on sõnastatud avatumalt. Eesmärgiks ei ole midagi mõõta, vaid uuritavate kogemusi mõista. Ei koguta numbrilisi andmeid.  Vähem struktureeritud andmekogumismeetodid (avatud vastustega küsitlused, pooleldi struktureeritud või narratiivsed intervjuud, pooleldi struktureeritud või avatud vaatlused). Teksti kirjeldav analüüs, uurimistulemuste mõtestamine laiemas kontekstis. Töösse on lisatud uurija subjektiivne refleksioon uurimisprotsessist.

Kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimisperspektiivi  eesmärgid on erinevad. Kvantitatiivse uurimuse eesmärgiks on kirjeldada, seletada või ennustada mingit nähtust või nähtuste koos esinemist. Kvalitatiivne uuring on pigem suunatud uue teadmise avastamisele, nähtuse süvitsi mõistmisele selle kontekstis.

Mõlemal juhul on töös oluline koht eelneval kirjandusel ja teoreetilisel raamistikul. Kvantitatiivse uurimistöö juures on aga teooria roll oluline juba uurimisküsimuste ja hüpoteeside sõnastamisel. Hüpoteesid, mida uurimistöös minnakse kinnitama, peavad tulenema  teooriast ja eelnevate uuringute tulemustest. Kvalitatiivse uuringu puhul tavaliselt hüpoteese ei püstitata. Uurimist juhivad uurimisküsimused. Uurimisküsimused on oluliselt avatumad (nt  Kuidas kogetakse koolikeskkonda?), samas kui kvantitatiivse uuringu puhul peavad uurimisküsimused ja hüpoteesid olema kitsamad ja mõõdetavad (nt Milline on õpioskuste arendamise programmis osalemise  mõju õpilaste kognitiivsete õpistrateegiate kasutamisele?).