Suuremate probleemide lahendamine eeldab alati planeerimist, kuna probleemi lahendus ei mahu korraga lahendaja töömällu (Eysenk & Keane, 2015). Planeerimine sisaldab endas mitmeid erinevaid tegevusi:
- eesmärgi seadmist, et probleemi lahendades teada, millal on jõutud sihile või märgata, et valitud tegevused ei vii sihile ning neid tuleks muuta;
- probleemi jagamist etappideks või tegevusteks, sest keerulisemat probleemi ei halda muidu ära, ning nende lahendamise kavandamine;
- ajaplaneerimist ning probleemi lahendamise erinevatele tegevustele tähtaegade seadmist.
Planeerimine on lihtsam, kui seda teadvustada eraldi tegevusena ning selleks teadlikult eraldi aega võtta. Seejuures tuleb arvestada, et noore uurija jaoks on UPT valmimine ning sellele õppekavas sõnastatud eesmärgid tihtipeale hoomamatult suured. Üks võimalus UPT valmimist sujuvamaks muuta, on õpilaste suunamine seadma endale UPT protsessis lühi- ja pikaajalisi eesmärke.
- Pikaajalised eesmärgid on suuremad tulevikuvisioonid. Need on midagi, milleni jõudmine võtab aega ja eeldab erinevaid tegevusi.
- Lühiajalised eesmärgid on käegakatsutavamad soovid. Need on midagi, milleni jõudmine on hoomatavas kauguses.
Pika- ja lühiajaliste eesmärkide süsteemi hoidmine ning jälgimine, et lühiajalised eesmärgid ikka töötaksid pikaajaliste hüvanguks, nõuab arvestatavat kognitiivset võhma (Wigfield et al. 2011). Õpilasi saab selles toetada, kui nende eesmärgid aeg-ajalt koos üle vaadata ning aidata neid kõrvalt pilguga kohendada.