Õpilased on UPT-d tehes algajad uurijad-praktikud. Kognitiivsed psühholoogid on pühendanud palju aega uurimaks, mille poolest erinevad oma valdkonna eksperdid probleemide lahendamisel algajatest ehk kuidas näevad algajad või õpilased mingit suurt uudset probleemi ning seda lahendama asuvad, võrreldes ekspertidega nagu õpetajad.
Eksperdid kulutavad probleemide lahendamisel planeerimisele rohkem aega, võrreldes algajatega, ning probleemi lahendamisele seevastu vähem aega (Eysenck & Keane, 2015). Algajate tähelepanu köidavad suurema tõenäosusega probleemi vaatenurgast ebaolulised tegurid, samas kui eksperdid suudavad kiiresti otsustada, millest võib rahulikult üle libiseda (Gegenfurtner jt., 2011). Algajatel on raskem näha nö suurt pilti ning takistuse ilmnemisel kipuvad nad kogu oma võhma sellele ühele takistusele panema. Eksperdid seevastu analüüsivad takistusi suuremas kontekstis ning seeläbi on neil ka rohkem valikuid takistuste lahendamiseks (Wolff jt., 2017). Eksperdid märkavad suurema tõenäosusega, kui neil puudub probleemi lahendamiseks vajalik informatsioon, ning nad oskavad seda küsida (Björklund, 2013). See kõik näitab, millistes aspektides õpilased probleemide lahendamises ja selle planeerimises kõige enam juhendamist vajavad.