Skip navigation

Vererõhk

Vererõhu määravad põhiliselt veresoonte toonus ja südame kui pumba töö.
  • Vererõhuks on rõhk, mida veresoontes voolav veri avaldab veresoonte seintele.
  • Vererõhk sõltub seega südame poolt ringesse paisatud vere hulgast ning arterite olukorrast.
  • Südame kontraktsiooni (ehk kokkutõmbumise) ehk süstoli ajal tekkivat rõhku nimetatakse süstoolseks rõhuks.
  • Südame lõõgastumise ehk diastoli ajal tekkivat rõhku diastoolseks rõhuks.
  • Vererõhk registreeritakse numbrina, näiteks 120/80 mmHg (millimeetrit elavahõbedasammast).
  • 120/80 mm Hg on optimaalse vererõhu näit !
  • 120 on süstoolne (ehk ülemine) vererõhk, mille määrab südamest aorti paisatava vere rõhk veresoonte seintele.
  • Diastoolne ehk alumine vererõhk (antud näites 80), näitab südame lõõgastumisaegset rõhku veresoontes ja sõltub peamiselt veresoonte toonusest.
  • Vererõhk ei püsi ööpäeva vältel ühesugusena, vaid muutub vastavalt organismi vajadustele. Kõige madalam on vererõhk öösel, kõige kõrgem erutuse, stressi või kehalise koormuse korral.
  • Pulsirõhk on süstoolse ja diastoolse rõhu vahe.
  • Vererõhu mõõtmiseks kasutatakse sfügmomanomeetrit.

Hüpertoonia (hüpertensioon) on kõrgvererõhktõbi.

Hüpotoonia (hüpotensioon) korral on tegemist madala vererõhuga.

Öeldakse: kõrge vererõhk ei anna endast erilist märku, aga võib hauda viia. Madal vererõhk piinab hullusti, aga ei tapa.

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike License 3.0