Madala vererõhuga inimesele soovitatakse

• Magada öösiti mitte vähem kui 8 t.

• Magada tuleks kõrgema peaalusega, paras on padi, millele pea toetub 20-kraadise nurga all.

• Võimelda hommikuti 10 minutit.

• Süüa sagedamini ja kindlasti hommikusööki (süüa võib keskmisest soolasemat toitu).

• Juua rohkem vedelikku (vedelikupuudust ei tohi lasta tekkida).

• Vere paneb käima paar-kolm tassi filtrikohvi päevas. (Kannukohv tõstab liialt vere kolesteroolitaset.)

• Kasutada žen-ženni sisaldavaid preparaate.

• Olla füüsiliselt aktiivne. Kehalised harjutused treenivad veresoonte toonuse regulatsiooni.

• Treenida võhma, ekstreemseid füüsilisi pingutusi pole vaja. Igal võimalikul juhul kõndida jalgsi, liigutada end ka kontorilaua taga istudes, lifti asemel käia treppidest jne.

• Muuta istuvat eluviisi. Füüsiliste harjutustega on võimalik tugevdada jäsemete ja eriti kõhuseinte lihaseid, treenida kõhuhingamist.

• Mõjukas on ka orgsnismi karastamine külma ja sooja toimega vaheldumisi, näit õhukümblused, suplemine, saun.

• Saunaleiliga peaks aga esialgu olema ettevaatlik – see võib vererõhku veelgi alandada.

• Enesetunde parandamiseks võib abi olla massaažist ja füsioteraapia protseduuridest.

• Madala vererõhuga inimene peaks vältima liiga äkilist püstitõusmist pärast pikemaajalist lamamist. Pea korraliku verevarustuse tagamiseks on kõige parem sujuv asendi muutmine.

Eriti tähelepanelikud peaksid olema selles suhtes vanemad inimesed. Äkiliselt tõustes võivad nad peapöörituse tagajärjel kukkuda. Seda seisundit nimetatakse ortostaatiliseks kollapsiks. Kuna eakamate luud on tihti haprad, siis võivad suure tõenäosusega tekkida luumurrud.

• Hüpotooniaga isikud, kel esinevad säärtel veenilaiendid ja lõdvad kõhuseinad, peavad kandma tugisukki või -sukkpükse ja spetsiaalset korsetti, siis ei lange püstitõusmisel vererõhk oluliselt ja seismist talutakse paremini.