Insult ehk verevarustuse häire mingis organis
Oleme harjunud rääkima, et insult tähendab ajukatastroofi, infarkt
südame oma. Kasutatakse ka väljendit ajurabandus ja südamerabandus, aga
nende all mõeldakse ajuinsulti ja südameinfarkti. Kui siis veel üks
arst ütleb, et teil oli ajuinfarkt ja teine sama asja kohta, et insult,
on kõik segi. Tegelikult ongi insult (väga) lai mõiste, millega
määratletakse verevarustuse häiret erinevates organites.
- Insult on järsku algav osaline ajutegevuse häire, mille põhjuseks on kahjustatud ajuosa verevoolu vähenemine või lakkamine.
- Ilma hapniku ja toitaineteta võivad närvirakud mõne minuti jooksul hukkuda või tugevasti kahjustuda.
- Kuna peaaju kontrollib keha tegevusi, mõjutab ajukahjustus terve keha tööd. Näiteks, kui kahjustada saab ajuosa, mis kontrollib meie liigutusi, siis ajukahjustuse tagajärjel on liigutamine häiritud. Samamoodi võivad kahjustada saada ajuosad, mis kontrollivad rääkimist, mõtlemist ning keha tundlikkust.
Kitsamas mõistes võib insult olla:
- isheemiline insult ehk ajuinfarkt, mis tekib enamasti siis, kui teatud ajupiirkond ei saa piisaval hulgal verd. Põhjuseks võib-olla näiteks veresoone sulgus ajus või arterites väljaspool aju, südame rütmihäiretest tingitud embolite pääsemine aju veresoontesse.
- hemorraagiline insult ehk ajuhemorraagia – peas läheb veresoon katki.
Eestis haigestub esmakordsesse insulti
- ühe aasta jooksul umbes 4000 inimest,
- 55-64-aastaste hulgas haigestub esmasesse insulti iga aasta
jooksul iga kahesajas,
- 65-74-aastaste hulgas iga sajakahekümne viies,
- 75-84-aastaste hulgas iga viiekümnes,
- üle 85-aastaste hulgas iga kolmekümneviies inimene.
Klikka ja loe! Terviseedenduse teabelehe "Tervist" väljaanne nr.6 on pühendatud insuldile.
Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike License 3.0