Elustamine ja südamemassaaž
Aastatel 2006-2007 muutusid rahvusvahelised elustamise juhised ja
uute esmaabi soovituste kohaselt alustatakse elustamist ainult
südamemassaažiga ning enam ei ole vajalik kunstlikku hingamist teha. Millised on põhjendused?
- Südamemassaaž tagab vereringluse, mis on hädavajalik kudede ja organite eluvõimelisuse tagamisel.
- Olulisim on seejuures, et kunstliku hingamise tegemise ajal katkeb vereringlus, sest südame masseerimisel tehakse paus.
- Sellel ajal vereringlust ei ole ja hapnik ei saagi elutähtsate organiteni liikuda.
- Kui kunstlikku hingamist ei tehta, kuid tagatakse vereringlus, siis tekib mingisugunegi võimalus vähimagi koguse hapniku jõudmiseks elutähtsate organiteni.
- Osa inimesi jätab abi osutamata, sest nad ei soovi oma tervisega riskida tehes tundmatule isikule suult suule hingamist. Loobudest otsesest suu-kontaktist, on need inimesed sageli nõus abistama ja südame massaaži tehes elustama.
- Tavainimesel on tugevaimaks
lüliks südamemassaaži osa ja nõrgemaks lüliks kunstliku hingamise
teostamise osa.
Uuringutest ongi selgunud, et väga palju abi on ainuüksi südamemassaaži tegemisest. Kui veri soontes veidigi ringleb, siis kliinilises surmas oleva inimese organismis, sealhulgas ajus ja teistes elutähtsates organites jätkub ainevahetus ja hapnikuvahetus igal juhul ka olukorras, kus kopsud enam ei hinga ja kopsude kaudu uut hapnikku juurde ei tule. Seega - halvim halbadest olukordadest on kui vereringe seiskub.
Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike License 3.0