Sissejuhatus

Miks see nii on ja mis on selle põhjuseks? Üks enam levinud südame- ja veresoonkonna haigusi- ateroskleroos ei teki ühe päeva ega ka mitte ühe aastaga. Veresoonte ahenemist põhjustavate lubjastunud naastude tekkimise ajal võib inimene end täiesti normaalselt tunda nii kaua, kuni veresooned on juba 50% ahenenud.

Käesoleva õpiobjekti koostamine on ajendatud nähes väga paljusid noori ja tudengeid suitsetamas. Mitme rakenduskõrgkooli loengutes selgub ka teine kurb tõsiasi, et väga vähesed üliõpilased tegelevad regulaarselt ja aktiivselt kehalise koormusega ehk tervislike liikumisharrastustega. Nii suitsetamine kui ka vähene kehaline koormus, lisaks ebatervislik toitumine on ateroskleroosi riskifaktoriteks.

Eesti Hotelli-ja Turismikõrgkoolis (EHTE) on hotellimajanduse, reisikorralduse ja toitlustusteenuste korralduse õppekavades küll esmaabi aine, kuid neis ainetundides pikemalt peatuda hüpertoonial, hüpotoonial, ateroskleroosil, insuldil ja infarktil pole lihtsalt ajanappusel võimalik. Käesoleva õpiobjektiga soovime tõsta nende erialade üliõpilaste teadlikkust nii oma tervisest, terviseriskidest kui ka märkamaks teiste, näiteks kaastöötajate tervise ohumärke.

Südame- ja veresoonkonnahaigused tabavad inimest peamiselt kahe protsessi – ateroskleroosi ja tromboosi – tulemusena. Suitsetamine on ka paljude teiste terviseprobleemide nagu näiteks trombide tekke soodustaja. Eestis on iga 100000 elaniku kohta aastas 200 insuldi juhtu, millest ligi 80% moodustavad trombide või embolite tekitatud ajuinfarktid ja umbes 20% langeb ajuverevalumite arvele.

Surmapõhjuste seas on insult Eestis kolmandal kohal südameinfarkti ja vähktõve järel.

Selles õpiobjektis räägime ka madala vererõhuga e.hüpotensiooniga kaasnevast, sest sageli jääb see terviseaspekt võrreldes kõrgvererõhktõve ehk hüpertooniaga tahaplaanile.