Ülikooli õpingutega alustav õppija peaks eelisjärjekorras õppima enda tunnete ja emotsioonidega toime tulema. Selleks, et seda saaks tõhusalt teha tuleb appi eneseanalüüsioskus. Eneseanalüüsi puhul analüüsib indiviid mitte ainult eesmärki, vaid ka teekonda, kuidas selleni jõutakse ja mida sel teekonnal kogetakse (Leijen et al., 2012). Eneseanalüüsioskus on oluline enese motiveerimiseks ning ka enese heaolu saavutamiseks. See oskus annab võimaluse teadvustada enesele oma arengut ja edusamme kui ka kitsaskohti, mis vajavad veel arendamist.

Eneseanalüüsil on mitmeid praktilisi meetodeid, kuidas seda tõhusalt teha. Üheks levinumaks viisiks on situatsiooni kaardistamine ehk kirjeldamine. Olukorra kaardistamiseks võib kasutada mõistekaarti kuhu koondatakse märksõnad, mis on seotud töökogemusega (positiivne ja negatiivne). Näiteks tasub mõistekaardi puhul ka mõelda, kes on teised inimesed, kes selle kogemuse puhul on olulised olnud ja milline on enda roll olnud? Mõistekaart aitab muuta olukorrad enda jaoks nähtavaks.

Teiseks võimaluseks on kasutada kolme tulba meetodit, kus meenutatakse konkreetset situatsiooni ning vastavalt sellele täidetakse tabel.

Näide täidetud kolme tulba meetodi tabelist:

Sellise tabeli täitmine aitab enda jaoks lahti mõtestada mõtted ja tunded, mida sündmuse ajal tunti ning see annab ka ülevaatliku pildi sellest, kuidas järgmisel korral analoogsele olukorrale teisiti läheneda/ teisiti reageerida.

Eneseanalüüsi oskus on vajalik, sest see aitab näha  tegevustes ja probleemides võimalusi arenguks. Samuti võimaldab see oma tegevusi teadvustada ja sellest õppida. Teadvustamata tegevus võib muutuda harjumuseks, kus enam ei kahelda iseendas, sest ollakse kindel. Eneseanalüüsi oskust on vaja ka enda motiveerimiseks ja heaoluks. Õppija peab olema teadlik oma arengust ja ka faktoritest, mis, kuidas ja miks teda mõjutavad. Motivatsioon aitab edasi liikuda, ilma selleta ei toimu ka arengut ning õppija võib tunda, et on saamatu.