Loe läbi järgmine juhtum:
Üliõpilane valmistus eksamiks suure pühendumisega. Ta oli osadelt õppekohtumistelt puudunud, kuid sellele vaatamata oli ta kokku kogunud kõik vajaliku materjali. Ka polnud ta jõudnud materjalidega semestri jooksul tutvuda rohkem, kui loengutes, sest teemad ei olnud inspireerivad. Täiendavaid mõtteülesandeid, mis õppejõud soovitas, polnud ta semestri jooksul kaasa teinud, sest need polnud kohustuslikud. Ta kavandas eksamiks õppimiseks endale kolm pikka, pausideta päeva. Ta kogus kokku kõik õppekohtumise materjalid, näidisülesanded ja hindas eesootava õppimise mahtu. Seejärel jaotas õppimise selliselt, et esimesel päeval luges kõik materjalid läbi ning markeeris materjalides olulisemad kohad. Teise päeva pühendas ta olulisemate kohtade ümberkirjutamisele. Kolmandal päeval luges ta materjalid uuesti veelkord läbi ning püüdis meenutada, mida ta oli nendest materjalidest lugenud. Ta võis enda üle uhke olla, sest ta oli oma plaanist tublisti kinni pidanud ning koostatud konspekt tundus täitsa hästi selge olevat.
Ta läks eksamile ja ka eksam läks hästi. Muidugi oli ta pisut pettunud, sest lootis saada hindeks A, kuid ta ei suutnud lahendada ühte ülesannet ning B on ju samuti väga hea hinne.
Järgmisel semestril tehti enne uue aine õppimist esimesel kohtumisel eelteadmiste kontroll. Üliõpilane, kes oli sooritanud eeldusaine hindele B tõdes ehmumisega, et paljudele küsimustele ei osanud ta vastata, ehkki mäletas, et oli seda õppinud.
Oleme tagasi küsimuse juures: Kuidas õppida, et saavutada püsivad teadmised ja ainekursusel suurepärane tulemus?