Kui mees ei tea, millise sadama poole ta purjetab, pole ükski tuul õige (Seneca)

Enesejuhitud õppimise puhul on oluline roll eesmärkide püstitamisel, sest need aitavad hoida õppija fookust. Eesmärke määratletakse kui mingit sihti, mida püütakse saavutada või kuhu maani soovitakse jõuda koos mingi kindlaks määratud tegevusega (Locke & Latham, 2002). Eesmärgi seadmise teooria kohaselt reguleerivad teadlikult seatud eesmärgid inimese käitumist (Latham & Yukl, 1976). Selle teooria järgi tagavad konkreetselt sõnastatud eesmärgid parema ülesande täitmise, kui ebamääraselt püstitatud eesmärgid. Kui õppija on seadnud endale konkreetse eesmärgi, siis selle saavutamine tagab eduelamuse, mis motiveerib edasi tegutsema. Eesmärke on lihtsam püstitada ja täita, kui eelnevalt on omandatud hea ajaplaneerimisoskus. Eesmärgi seadmisel on üheks võimaluseks lähtuda SMART skeemist (Doran, 1981).

Joonis 4. SMART skeem (Doran, 1981)

SMART skeemi (Doran, 1981) kohaselt peaks püstitatud eesmärk vastama viiele kriteeriumile:

Konkreetne - suunata eesmärk konkreetsele parendusvaldkonnale.
Mõõdetav - kvantifitseerida või vähemalt soovitada edusammude näitajat.
Saavutatav - täpsustada, kes seda täpselt teeb ja millistel tingimustel.
Asjakohane - märkida, milliseid tulemusi on olemasolevate ressursside juures võimalik reaalselt saavutada.
Ajaliselt ohjatud - täpsustada, millal on võimalik tulemus(ed) saavutada.

Kui eesmärk sisaldab SMART skeemi alapunkte, siis on tõenäoline, et see on teostatav, sest eesmärk on detailselt läbimõeldud ja planeeritud.

Eesmärke on suuremad ja väiksemaid, kuid suurte eesmärkide puhul on tõhus vahe- eesmärkide püstitatmine, mis aitab üleval hoida ka motivatsiooni ega ole liialt kauge või hoomamatu. Näiteks kui eesmärk on teatud õppeaines saada eksamil suurepärane tulemus, siis on mõistlik seada vahe-eesmärke, milleks on õppematerjali läbitöötamine teatud vahe kuupäevadega.