Aja olulisust võib  õpinguid alustaval üliõpilasel olla keeruline tajuda. Aja tähtsus ilmneb üldjuhul alles siis, kui olukord muutub pingeliseks ja tekib tunne, et aega pole piisavalt mingi ülesande/ kohustuse sooritamiseks. On leitud, et õpinguid alustaval noorel on probleeme efektiivse ajakasutusega (Babcock & Marks, 2011). Ebaefektiivset ajakasutust tuntakse üldjuhul ära sellest, kui see hakkab elukvaliteeti mõjutama (pidev pinge ja stress sellest tundest, et “aega pole piisavalt”). Ajaplaneerimisoskus on oskus, mida tuleb teadlikult õppida selleks, et olla oma tegevustes tõhus ja tõsta elukvaliteeti. Ajapleneerimisoskust peetakse üheks fundamentaalsemaks oskuseks selleks, et olla oma elus edukas (Adebisi, 2013). Ilma selle oskuseta on oht kiiresti läbi põleda eriti juhul, kui inimesel on mitmeid erinevaid kohustusi. 

Esimene samm ajaplaneerimisoskuse õppimisel on olukorra kaardistamine

Selleks, et saaks oma aega hakata planeerima, peab  esmalt kaardistama, millele aeg kulub. Üheks võimaluseks ülevaate saamiseks on ajapäeviku pidamine ühe nädala vältel. Ajapäevikusse märgitakse üles tunni (ja minuti) täpsusega aeg, mis kulutatakse ööpäevase ajaakna jooksul magamisele ja ärkvelolekule. Nii saadakse teada, kui suur osa päevast veedetakse tegelikult puhkamisele ja mitu tundi on päevas aktiivset aega. 

Ärkveloleku aja tegevused märgitakse üles tunni ja minuti täpsusega. Oluline on ära märkida järgnevad põhikategooriad: 

- einestamine (põhitoidukorrad, vahepalad, kohvipausid) 
- transport
- loengud/seminarid
- palgatöö
- õppimine ülikooli välisel ajal ehk iseseisevale õppimisele kuluv aeg
- hobid (sh sport, sotsiaalmeedia)
- perekonnaga/sõpradega veedetud kvaliteetaeg
- iseendaga veedetud kvaliteetaeg (nt lugemine, mediteerimine, jalutamine) 
- muud harjumused (nt uudiste lugemine/vaatamine) 

Iga päeva lõppedes on oluline kokku arvutada summaarselt kui palju tunde ja minuteid igale kategooriale kulus kogu ärkveloleku ajast. Kui nädala vältel on kõik tegevused ajapäevikusse sisestatud, siis saab ülevaate selle kohta, kui palju tegelikult erinevatele tegevustele aega kulub. 

Nüüd saad asuda analüüsi ja muudatuste sisseviimise juurde. 

Üks võimalik viis analüüsiks on hinnata kaardistatud nädalat “Terve meele taldriku” mudeli (The Healthy Mind Platter, 2021)  alusel. “Terve meele tarldrik” on mudel ja see hõlmab seitset tegevust, mis aitavad kaasa aju optimaalsele tegevusele.  Analüüsi, kuidas need tegevused on esindatud sinu nädalas ja kas sinu isiklik terve meele taldrik on tasakaalus.  

Joonis 2. Terve meele taldrik 

Terve meele taldriku komponendid:

• Keskendumise aeg - aeg, mil pühendume eesmärgipäraselt ja keskendunult mõne ülesande lahendamisele kas tööl või vabal ajal.
• Mängu aeg - aeg, millal lubame endal olla spontaansed ja loovad ning nautida mängulist tegevust.
• Koosolemise aeg- aeg, kui oleme koos teiste inimestega, soovitavalt päriselt, mitte virtuaalselt. Samuti teadlikult looduses olek annab ühtekuuluvustunde ja tugevdab sotsiaalseid oskusi.
• Liikumise aeg - aeg, kui liigume aktiivselt, soovitavalt aeroobselt, tugevdab aju mitmel moel. Liikumine võiks olla mitmekülgne ning piisava koormusega.
• Enesesse vaatamise aeg - aeg, mil süveneme endasse, oma tunnetesse, mõtetesse ja soovidesse. Enesevaatlus ja igapäevased mõtisklused ning meditatsioonid lisavad heaolu tunnet.
• Lõõgastuse aeg - aeg, mil lihtsalt oleme, ilma igasuguste eesmärkideta. Kui lihtsalt tegevuseta olemine tundub ebamugav, siis teleka, raamatu või muusika abil võib samuti aidata ajul taastuda.
• Uneaeg- aeg, kui anname ajule puhkust, et saaks päeva jooksul õpitut kinnistada ning kogemusi läbi seedida.

Kui oled teinud auditi enda nädalale, oled loonud head eeldused järgmiste sammude tegemiseks. On aeg liikuda teise sammuni ehk hakata  koostama plaani. 

Teine samm ajaplaneerimisoskuse õppimisel on plaani tegemine

Ajaplaneerimise alustala on konkreetse plaani tegemine. Plaani koostamine tähendab vajalike tegevuste/ sündmuste järjekorda seadmist ning nädalakavva ja päevakavva asetamist. Plaan ei pea olema täiuslik, küll aga on oluline, et see on realistlik ja teostatav etteantud ajaaknas. 

Millist plaani koostada ja kuidas seda teha?

1. Nädalaplaani koostamine  - Planeerin oma järgmise nädala sellel nädalal! See põhimõte aitab omada ülevaadet enda eelseisvatest kohustustest/tegevustest ja ajalisest määratlusest, mis erinevatele tegevustele kulub. Nädalaplaani kirjalik koostamine kas paberkandjal märkmikusse/ elektroonilisse kalendrisse või äppi aitab vähendada hirmu ja stressi selle eest, et midagi olulist kardetakse ära unustada (nt arsti vastuvõtuaeg, eksami kellaaeg jm). Nädalaplaan tuleks koostada nii, et kõik kohustuslikud tegevused (nt ülikool, palgatöö, arstiajad jms) saaksid kellaajalise täpsusega plaani. Seejärel lisatakse sobivatele päevadele tegevused, mis on olulised, kuid otseselt mitte kohustuslikud (nt treeningud, pereliikmetega kohtumine) ning nendele tegevustele ei pea tingimata kellaaega juurde lisama. 

2. Päevaplaani koostamine - Planeerin oma homse juba täna! 
Päevaplaani koostamine on samm edasi nädalaplaani koostamisest. Päevaplaani on soovituslik koostada minimaalselt eelmisel päeval, nii on olemas selge ülevaade, mis järgmisel päeval on ees ootamas. Samuti aitab see saada parema ülevaate sellest, millised on päeva jooksul nn vabad augud, kuhu saaks paigutada õppimise/ treeningud/ pereliikmetega kohtumised või mõne muu enda jaoks olulise tegevuse, millele muidu aega ei tundu leiduvat. Päevaplaani tuleks täita kellaajalise täpsusega ning mõelda ka sellele, kui palju aega kulub nt administratiivsetele tegevustele, transpordile jms. 

Tasub mõelda ka sellele, kas Su koostatud plaan kajastab ka isiklikke väärtushinnanguid? Kas Sinu plaanis/kalendris on ruumi nii õppimisele/tööle kui ka suhetele ja isiklikule ajale?  

Et olla inimene, kes Sa olla tahad, tuleb oma tõekspidamised ellu viia (Eyal & Li, 2019).

Kolmas samm ajaplaneerimisoskuse õppimisel on segajate märkamine ja nende kaardistamine

Ühtegi asja ei saa hakata enne pidama segajaks, kui pole esmalt teada, mis on see tegevus, mille tegemist segaja segab! (Eyal & Li, 2019).

Kui oled koostanud endale nädalaplaani ja päevakava, siis see tähendab, et Sul on olemas kindel struktureeritud plaan. Küll aga on plaan ja reaalsus sageli erinevad asjad. Olles nädalaplaani ja päevakava nt ühe nädala vältel katsetanud, saad hakata märkama, mis on need tegevused, mis takistavad Sul kavandatut ellu viia. Üheks võimaluseks on võtta igal nädalal veerand tundi aega, et teha tagasivaade tehtud plaanile ja sellele, kuidas sellest kinni pidasid. Selleks, et seda analüüsi saaksid teha, oleks vaja kaardistada segajad. 

Segajate nimekirja täitmiseks kanna sinna järgnev info (Eyal & Li, 2019):

• Aeg: millal segajat märkasid?
• Segaja: mida pidid päevakava järgselt tegema, mida tegelikult tegid?
• Mida tundsid: märka, millised emotsioonid sind valdasid?
• Sisemine/välimine: kas segaja tekkist sinust sõltuvalt (sisemine) või sinust sõltumatult (välimine)?
• Probleemi lahendamine: kuidas seda olukorda edaspidi vältida?
• Ideed: head mõtted, mille rakendamine toetab  edaspidi sama viga kordamast.

Neljas samm ajaplaneerimisoskuse õppimisel on prioriteetide seadmine ja efektiivsus

Aju on vilets rööprähkleja (Aru, 2018). Rööpräheldes ehk samal ajal mitut asja tehes lülitab aju ennast vaheldumisi ühelt ülesandelt teisele ning kasutab kiiremini ära mõttetöö jaoks vajaliku ressursi. Võib tekkida tunne, et jõuad tegeleda mitme ülesandega korraga, kuid tegelikult pole selline lähenemine töö tegemiseks kuigi tõhus.  Selleks, et saaksid enda mõttetöö ressurssi kõige paremalt rakendada ning saavutada seatud eesmärgid,  on vaja seada prioriteete.

Jaan Aru (2018) koostatud aju kasutamise lühijuhend:

1. Kasuta teadliku mõtlemise piiratud ressurssi nutikalt!
2. Tee tähtsamad asjad parimal tööajal (nt hommikupoolikul, kui oled puhanud)!
3. Sea endale vahe-eesmärgid ehk tee suurem ülesanne väiksematesks, sooritatavateks tükkideks!
4. Keskendu korraga vaid ühele ülesandele!
5. Tee pause!
6. Võimalda  ülesannete täitmisel vaheldust!
7. Tukasta (NB! 10-15 min, mitte kauem)!
8. Tee väikesed asjad, mis nõuavad vähem aega ja energiat, ära kohe!
9. Liigu!
10. Toitu tervislikult ja  mõistlikes kogustes!

Ajaplaneerimisoskuse üheks võtmekohaks on valikute tegemine ehk prioriteetide seadmine. Näiteks, kui valid selle, et tõused hommikul 10 minutit tavapärasest varem üles, siis see annab Sulle ekstra aega, et end päevaks valmis panna või midagi kasulikku päeva alguses ära teha, mis tavapäraselt jääb tegemata. Mõtle, kas on midagi, mida saaksid teha samaaegselt (näiteks ühendan trenni ja audioraamatu kuulamise). Oluline on ka mõelda, et samaaegselt tehtavad tegevused üksteist segama ei hakkaks ja lõpptulemusena topelt aega ei peaks kulutama. 

Ajaplaneerimisoskuse teiseks võtmekohaks on efektiivsus. Selleks, et olla oma tegemistes efektiivne on oluline ära tunda segajad ja need eemaldada selleks ajaks, kui on tarvis keskenduda olulisele (nt telefoni hääletuks panemine õppimise ajal). Efektiivsust aitab tagada ka toetavate tegevusnimekirjade koostamine (to do list), kuhu on koondatud olulised konkreetselt (võimalusel ka ajamääratlusega) tehtavad ülesanded, mida on vaja päeva jooksul ära teha (nt 45 min treeningut, nõudepesu, dokumendi allkirjastamine, kirjale vastamine, arstile helistamine, 60 min segamatut õppimisaega). Sellise nimekirja jälgimine aitab omada head ülevaadet selle kohta, mis on tehtud ja mis ülesanded ootavad veel lahendamist. 

Joonis 3. Näide kahest erinevast to do listist (Aru, 2018)