2.4. Enesekindluse faktorid
On leitud, et sellised tegurid, nagu organisatsiooni kultuur (näit. ootused koolisport versus tippsport), isiksuse omadused (näit. võistluslikkusele orienteeritus), demograafilised näitajad (näit. sugu, vanus), emotsiooni varjund (erutus või ärevus) ja kognitiivne suunitlus (näit. orienteeritus edule või hirmule kaotuse ees) on seotud enesekindluse ja soorituse vahelise seosega. Nimetatud tegurid mõjutavad seda, kas enesekindlus on liiga madal, liiga kõrge või optimaalne. Kõige efektiivsem silmapaistvate tulemuste saavutamisel on enesekindluse optimaalne tase, kuid see võib muutuda ka kas liiga kõrgeks või liiga madalaks.
Optimaalne enesekindlus
Kuigi enesekindlus on võistlustel esinemisel oluline tegur, ei aita see ületada mittekompetentsust. Enesekindluse ja võistlustel esinemise vahelist seost võib kujutleda pööratud U-vormiga, kus parim tulemus on normaaljaotusega võrreldes veidi paremale venitatud. Seega, võistlustulemused paranevad, kui enesekindlus tõuseb optimaalse tasemeni, sealt edasise enesekindluse suurenemisega kaasneb võistlustulemuste langus. Optimaalne enesekindlus tähendab veendumust, et soovitud eesmärgid saavutatakse ning selleks tuleb maksimaalselt pingutada. See ei tähenda, et sportlane esineks võistlustel alati hästi, aga see on oluline selleks, et inimene jõuaks oma potentsiaalsete võimeteni. Tugev eneseusk aitab edukalt toime tulla eksimuste ja vigadega ning hoiab sportlase tahet edasi pingutada.
Madal enesekindlus
Paljude sportlaste kehalised võimed lubaksid neil edu saavutada, kuid neil puudub enesekindlus oma võimeid ja oskusi rakendada pingelistes olukordades. Eneses kahtlemine vähendab võistlustel esinemise efektiivsust, sest see tekitab ärevust, rikub kontsentreerumise ja põhjustab ebakindlust ja kõhklusi. Sportlased, kellel puudub enesekindlus, mõtlevad pigem sellele, mis võib halvasti minna, kui oma tugevustele ja seeläbi kannatab nende kontsentreerumine hetkel toimuva tegevusega seotud ülesannete sooritamisel.
Liigne enesekindlus
Liigne enesekindlus tähendab seda, et inimesel puudub adekvaatne arusaam oma võimekusest. Nende inimeste enesekindlus on suurem kui nende võimed lubavad ja on seotud arvamusega, et tulemused tulevad raske tööta. Liigne enesekindlus võistkonna tasandil, näiteks kui ilmselgelt nõrgema vastase võitmist peetakse enesestmõistetavaks – viib üldjuhul alati kaotuseni. Sellisel juhul levib võistkonnas mentaliteet, et ollakse juba ette võitnud ja tuleb ainult kohale minna võitu vormistama. Inimene ei tohi olla ülearu enesekindel, tuleb toetuda oma reaalsele oskuste ja võimete tasemele.
Teine olukord, mida paljud on kohanud, seostub liigse enesekindluse teesklemisega. Sportlased teevad seda tihti, kuna üritavad olla poolehoidjate meele järgi ja püüavad peita enese võimetes tekkinud kahtlustunnet. Antud juhul oleks konstruktiivne lahendus sportlaste jaoks see, kui nad räägiksid treenerile oma tunnetest, et viimane saaks koostada vastava programmi, mis aitaks kõrvaldada kahtlused ja sportlane saaks oma enesekindluse tagasi. Üldreeglina on liigne enesekindlus vähem levinud probleem kui madal enesekindlus, kuid liigse enesekindlusega kaasnev võib olla enam markantsem või katastroofilisem.