4. Enesekindluse suurendamine
Enesekindlust saab suurendada töö, harjutamise ja planeerimise abil, mida saab kasvatada erinevalt: saavutustele toetudes läbi võistlustel esinemise, enesekindla tegutsemisega, enesekindlate mõtetega, visualiseerimist kasutades, eesmärkide kaardistamist kasutades, füüsilise seisundi parandamise kaudu ja pidevale ettevalmistusele toetudes. Nii sportlased (Myers, Vargas-Tonsing, & Feltz, 2005) kui ka treenerid (Gould et al., 1989) on põhimõtteliselt nõus enesekindlust arendavate võimaluste olemasoluga ja nõustuvad enesekindlust kasvatavate tegevuste efektiivsusega. Järgnevalt peatume peamistel enesekindlust arendavatel võimalustel.
Saavutustele toetumine
Saavutustele toetumise kontseptsioon seisneb arusaamas, et edu suurendab enesekindlust ja enesekindlus viib edasi uue eduni. Seega tuleb luua olukordi, kus sportlased saavad kogeda edu ja õnnestumise tunnet. Edukogemust saab simuleerida treeningutes kui lihtsustatakse tegeliku võistlussituatsiooniga sarnaseid olukordi.
Enesekindel tegutsemine
Mõtted, tunded ja käitumine on omavahel seotud: mida enesekindlamalt sportlane tegutseb, seda suurem tõenäosus on, et ta seda enesekindlamalt end tunneb. See muutub eriti oluliseks siis, kui sportlane hakkab oma enesekindlust kaotama. Enesekindluse kaotus paistab välja miimikast, mida vastased kohe tajuvad ja selle arvelt kasvab omakorda kohe ka nende enesekindlus. Seetõttu peaksid sportlased õppima endast jätma võistluse ajal enesekindlat imagot. Nad võivad näidata oma enesekindlust läbi pooside, näiteks „hoides pea püsti“ ka pärast ebaõnnestumisi. Paljud inimesed reedavad ennast kehakeele ja liigutustega, mis viitavad enesekindluse puudumisele.
Enesekindlad mõtted
Enesekindel mõtlemine tähendab oma mõtete hoidmist eesmärkide saavutamisega seotud tegevuste juures. Mõtted ja sisekõne peaksid olema konkreetsele tegevusele suunatud ja motiveerivad, mitte hinnangut andvad. Negatiivsed mõtted tuleb kõrvale heita (Ma olen nii rumal. Ma ei suuda uskuda, kui halvasti ma mängin. Ma ei suuda seda vastast võita. Ma ei suuda seda teha). Positiivne suhtumine peab asendama negatiivseid mõtteid (Keskendun oma selle võistluse esinemiseesmärgile. Ma suudan seda vastast võita. Pea vastu, asjad muutuvad paremuse poole. Oluline on jääda rahulikuks ja keskenduda).
Visualiseerimine
Visualiseerimine aitab kasvatada enesekindlust ja on simulatsiooni vorm, mille abil luuakse positiivseid kogemusi. Selleks tuleb kujutleda ennast sooritamas oskusi, mida varem pole kunagi oldud võimeline tegema või mille sooritamisega on varem olnud raskusi. Visualiseerimine sisaldab kogemustes säilitatud teabest mälupiltide meeldetuletamist, vormides need kokku sisukaks kujutluspildiks, tuginedes kogetud sündmuste meenutamisele ja rekonstrueerimisele. Visualiseerimisel peavad olema aktiveerunud võimalikult paljud aistingud (nägemis-, kuulmis-, haistmis-, kinesteetiline aisting jt), kuigi kogu tegevus toimub mõttes.