2.3. Enesekindluse toime
Enesekindlus aitab erutust näha positiivsena, mis motiveerib tegutsema, soodustab kontsentreerumist ja eesmärkide püstitamist ning edukaks esinemiseks vajalike psühholoogiliste seisundite säilitamist. Enesekindlus võib mõjutada emotsioone, käitumist ja kognitiivset tegevust.
Enesekindlus tekitab positiivseid emotsioone.
Uuringutest on ilmnenud (Jones ja Swain, 1995), et kõrge enesekindlusega sportlased tõlgendavad ärevust rohkem positiivselt kui need, kellel on vähem enesekindlust. Inimesed, kes usuvad endasse ja oma võimetesse ehk on enesekindlad, ei anna suure tõenäosusega alla ka pingelistes olukordades. Nad näevad olukordi, kus vastuolud on kui väljakutsed ja reageerivad neile suurenenud kindlameelsusega.
Enesekindlus soodustab kontsentreerumist.
Kui tuntakse ennast enesekindlalt, siis on lihtsam kontsentreeruda vastavaks võistluseks püstitatud esinemiseesmärkidele antud hetkel. Kui enesekindlus puudub, muretsetakse esinemise tulemuse pärast ja selle pärast, mida teised sinu esinemisest arvavad, millega kaasneb sageli tulemustele halvasti mõjuv negatiivne sisekõne.
Enesekindlus mõjutab eesmärke.
Enesekindlad inimesed kalduvad endale seadma eesmärke, mis ületavad mugavustsoonide piirid ja püüdlevad eesmärkide poole aktiivsemalt, et realiseerida enda potentsiaal. Inimesed, kelle enesekindlus on madal, kalduvad endale seadma tagasihoidlikemaid eesmärke ja neil on raske argitaseme piiride ületamist ette kujutada.
Enesekindlus suurendab jõupingutusi.
Enesekindlusest sõltub töövõime ja järjepidevus (Weinberg, Yukelson ja Jackson, 1980). Kui sportlaste võimed on võrdsed, võidab võistluse tavaliselt see, kes usub rohkem iseendasse ja oma võimetesse nii ettevalmistuse kui ka võistluste ajal. Eriti on see nii olukordades, mis nõuavad püsivust ja kannatust (näit. 3-tunnise tennisematši mängimine, samuti kestvusalad või traumajärgne raviperiood) (Maddux ja Lewis, 1995).
Enesekindlus mõjutab võistlusstrateegiaid.
Enesekindlate sportlaste hoiak on üldjuhul seotud põhimõttega, et nad tahavad näidata, milleks nad suutelised on: nad ei karda võtta riske, seega nad kontrollivad võistlust. Sportlased, kes pole enesekindlad, kardavad kaotada – nad on ettevaatlikud ja püüavad võistelda ilma vigadeta. Näiteks enesekindel korvpallur, kes tuleb varumeestepingilt mängu, püüab võimalikult palju punkte visata, atraktiivseid sööte anda või lauapallide eest võidelda. Vähese enesekindlusega korvpallurid kardavad eksida ja keskenduvad vähem sellele, kuidas tegutseda nii, et midagi silmatorkavalt head võiks juhtuda – nende jaoks on peamine, et ei tekiks tehnilist praaki.
Enesekindlus mõjutab mõtete suunamise kaudu esinemist.
Kuigi enesekindluse ja võistlustel esinemise vahel on positiivne seos (Vealey, 2001), on vähem teada nende kognitiivsete tegurite kohta, mis seda seost mõjutavad. Sportlased ja treenerid viitavad mõtete „kõikumisele“, mis kas positiivsete või negatiivsete ilmingutena on olulised tegurid võitmisel või kaotamisel (Miller ja Weinberg, 1991). Oskus tekitada positiivseid mõtteid või suunata negatiivseid mõtteid nii, et need asenduksid positiivsetega, on oluliseks eeliseks enesekindluse tagamisel ja ka vastupidi – mida suurem on enesekindlus seda lihtsam on mõtteid suunata.