Ettevõtetes on sageli olemas teadmusjuhid (knowledge managers). Infotehnoloogia alguskümnendeil oli nende tegevus seotud eelkõige arvutipõhise teadmusmajandusega. Tänapäeval on teadmusjuhi tegevusvaldkond hoopis mitmekesisem. McKeen ja Staples (2003, 38) näitavad, et teadmusjuht ettevõttes ja haridusasutuses on:

• unikaalne isiksus;
• teadaolev, tuntud, tulemuslik organisatiooni liige, kes on selle alusel valitud teadmusjuhiks;
• “uurija” – otsib uut teadmust, armastab õppimist;
• inimene, kel on vajadus, keda tõmbab “olla millegi uue eesliinil”;
• enam motiveeritud väljakutsetest kui formaalsest võimust;
• inimene, kes saab seesmist rahuldust teiste aitamisest – teataval määral altruist või evangelist;
• riskivõtja – vahel ka “jäärapäne”, isemõtleja;
• näeb teadmusjuhtimist kui võimalust “jätta märk maha” - nt organisatsiooni.

Need tunnused, kui nende sisu üle mõelda, on omased ka heale õpetajale, olgu tegemist aineõpetajaga, klassiõpetajaga, koolijuhi või õppealajuhatajaga. Omal viisil osalevad nad kõik teadmusjuhtimises õige mitmel tasandil ja mitmes teadmusringluse rühmas.