Kokkuvõttes võib öelda, et teadmusjuhtimise idee tuumaks on ringluse ja avardumise tagamine vaikiva (implitsiidse, väljendamata) ja väljendatud (eksplitsiidse) teadmuse vahel. Nii nagu õppivas organisatsioonis on ka teadmusjuhtimises oluline kõigi erinevate struktuuride, indiviidide haaratus nii vertikaalsesse kui horisontaalsesse teadmusringluse protsessi. See tagab ühelt poolt teadmusvälja ühtlustumise ja rikastumise, teiselt poolt aga – individuaalse teadmuse ülemineku ja säilumise (vähemalt osalise) organisatsioonis ka töötaja lahkumisel. Vajalikud tingimused piisava interaktsiooni saavutamiseks on ülesandele või otsingule keskendunud rühmade - tiimide initsieerimine ja tunnetuslikult mitmekesise keskkonna võimalus. Otsing või ülesanne võib seejuures tähendada nii uue teadmuse loomist kui “parimate praktikate” leidmist ja oma organisatsiooni jaoks kohandamist. Nii ülesande püstitamiseni jõudmine kui rühmade algatmine või isetekkeliste rühmade äratundmine ja toetamine on organisatsiooni juhtide ülesanne. Eriti vajab rõhutamist spontaanselt tekkivate probleemile-suunatud rühmade algete äratundmise ja tiimiks kujunemise võimaldamise vajadus.

Niisiis on tegemist teadmuse akumuleerimise erinevate viisidega: teistes inimestes läbi neile edasi antava vaikiva teadmuse, dokumenteeritult paberkandjal v digitaliseeritult, organisatsiooni kultuurina – müütide, lugude, sümboolika, käitumisviiside ja traditsioonidena.

Teadmusjuhtimisega - teadmusringluse ja teadmusloome suunamise, initsieerimise ja tagamisega - kaasnevad ja selles ilmnevad mitmed aspektid. Nagu iga asi maailmas, iga protsess, sisaldab see nii selles osalejate kui selle toimumise keskkonna (organisatsioon, rühm vm) seisukohalt teadvustamist vajavaid tugevaid ja nõrku külgi. Allpool on need lühidalt esile toodud.

Tugevused:

• kõrge loovus;
• lühikese ja pika perspektiivi tasakaal;
• kaasatus.

Ohud: 

• grupimõtlemise tekkimine, kus sulgutakse grupis kujunenud väljenditesse/diskursusesse, mõttemudelitesse. See teeb teistele raskeks grupi liikmetega dialoogi astumise ja grupile – väljastpoolt tulevate, “teises keeles” ideede vastuvõtmise või tunnustamise;
• eelneva edu ülekohandamine uute ülesannete või situatsioonide jaoks, kus need ei pruugi enam toimida.

Nõrkus, risk:

• kompromissid teadmusloome alumistel astmetel;
• väljundi kvaliteedi kõikuvus ositi.

Põhiprotsess:

• teadmusringlus vaikiva ja väljendatud teadmuse vahel;
• indiviid → rühm → organisatsioon → indiviid;
• keskne on rühma-interaktsioon

Erinevad koostöövormid teadmusringluseks ja teadmusloomeks, kus keskseks on
meeskonnatöö.

Põhieesmärk: teadmusloome.
Hindamine: kaaslashindamine ja organisatsioonile antav hinnang kliendi poolt.
Juhtimine: kesk-ülalt-alla.
Organisatsiooni iseloom: ideaalis hüpertekst-organisatsioon.
Läbivad printsiibid: teadmusloomeline õpiühiskond, globaalne ja lokaalne teadmushaare.