Teadmuse mõiste kasutamine eesti keeles on tingitud tõsiasjast, et ingliskeelne knowledge on oma tähendusväljalt avaram kui eestikeelne teadmine. Teadmuse all mõistetaksegi nii akadeemilist, abstraktset kui ka praktilist, oskustega seotud teadmist.

Ka mõiste teadmusjuhtimine (knowledge management) omab mitut tähendust.

Arvutite ja infotöötlemisega seotud kontekstides oli knowledge management eelkõige mõistetud kui tehnikad salvestatud teadmise töötlemiseks ja juhtimiseks tarbijani. Ka raamatukogunduses on mõistel eeltooduga sarnane tähendus. Alates sotsiaalvõrgustike ja e-õppe keskkondade tekkimisest on teadmusjuhtimise mõiste valdkond laienenud ning hõlmab ka sisulise teadmuse korrastamist, organiseerimist jne, sh tasuta või tasulise veebiteenusena (nt keskkonnad Mindjet, spicynodes, Zendesk jmt) ja laiemalt ka õpikeskkondadena (Moodle, IVA, Dippler jt).

Teisalt on teadmusjuhtimine mõistetud kui teadmiste ning toodete loomise ja teadmusringluse protsessi juhtimine organisatsioonides, arvestades inimese võtmepositsiooni teadmuse kandjana.

Teadmuse juhtmise ja ringlemise käsitlused ulatuvad tagasi möödunud sajandi keskele (ja oma filosoofilisel kujul – antiikaega, Kreekasse). Omaette distsipliiniks hakkas see kujunema alates 1991. a ilmunud Ikujiro Nonaka artiklist (Nonaka 1991). Käesolevas lühikäsitluses on põhiallikateks Nonaka ja Takeuchi üldteoreetiline lähenemine (Nonaka, Takeuchi 1995), selle adaptatsioon hariduses, koolituses (Botkin 1989, 1999 jt, Fullan 1993, 1999, 2005 jt, Hargraeves 1999) ja edasiarendused käesoleval sajandil, sh Eestis.

Teadmusjuhtimise teooria ja praktika puhul on vältimatu dialoog juhtimise, õppivate organisatsioonide ja süsteemimõtlemise vaadetega (mida käesolevas käsitluses esindab eelkõige P Senge) ning ikka suurenev erinevate teadmusjuhtimise tähendus- ja kasutusväljade lõimumine.