Õppimise eesmärk ja motivatsioon
KÜSIMUSED
1. Kuidas kaasata ressursid ehk mida tuleks teha?
2. Kuidas mõjutada stressis oleva Eesti ühiskonna väärtushinnanguid läbi kultuuri ja haridussüsteemi?
3. Kuidas muuta Eesti haridussüsteemi, et see oleks loov, avatud ja uuendusmeelne?
4. Kuidas motiveerida õpilasi õpinguid jätkama?
LAHENDUSED
ÕPPIMIS VARUD: Mis on õppimise puhul eesmärk? Arenemine. Areng toimub kõige lihtsamini siis, kui antakse võimalus ise välja mõelda lahendusi, kui antakse võimalus ise kogeda. Meie koolisüsteemid on üles ehitatud sel viisil, et õpetaja on see kes TEAB ja ta annab neid olemasolevaid teadmisi edasi lastele, st. õpetab fakte. Selleks, et toimuks areng peaks pidevalt õppematerjalid uuenema. Uueneda saab see siis, kui õpetaja (see kes TEAB) on valmis olukorraks, et see MIDA tema teab, ei ole lõplik tõde. Loovus lastes (arengu alus) säilib siis, kui see, mida laps arvab, leiab toetust. St. lapsed pakuvad välja loovaid ja uusi lahendusi siis, kui tema poolt välja öeldut aktsepteeritakse samuti tõena, st. tema nägemusena tõest. Ja sealt saab välja areneda uus ka õpetaja jaoks (elukestev õpe tema jaoks). Paljud meist, täiskasvanutest, on võtnud omaks "reaalsuse" piirid, st. asjad ON nii, nagu nad on ja TOIMUVAD nii nagu nad toimuvad, me ise ei saa nende muutmiseks suurt midagi ette võtta, me ei arene edasi. Lapsed on puhtad lehed, neil puuduvad eelarvamused ja piiratus arusaamistes kuidas asjad toimuvad ja on. Neil tekivad uued ideed kõige kergemini (Merle Blaat).
ÕPIKESKKOND: Osad tunnid võiksid mõnikord õues toimuda
• Iga klass võiks anda klassile oma näo, et oleks huvitavam ja lõbusam
• Teiste tunnustamine, - õpilased omavahel
• Vähem koduseid töid
• Rohkem huvitavaid fakte
• Õpetustase peab oleme erinev
• Stiimul –auhind heade hinnite/iisava koolivälised tegevused
• Reis, heade hinnete eest
• Koolimaja korda – seinad värvilisemad
• Jobu õpib siis kui ema on kõrval
• Istekohad võiksid olla mugavamad
• Õpilased võiksid avaldada oma arvamust
• Õpetajad peavad eeskuju andma ja suhtuma õpilastesse normaalselt, mitte elada välja ma isiklikke probleeme õilaste peal (Sirli Sikka)
1. Kuidas kaasata ressursid ehk mida tuleks teha?
2. Kuidas mõjutada stressis oleva Eesti ühiskonna väärtushinnanguid läbi kultuuri ja haridussüsteemi?
3. Kuidas muuta Eesti haridussüsteemi, et see oleks loov, avatud ja uuendusmeelne?
4. Kuidas motiveerida õpilasi õpinguid jätkama?
LAHENDUSED
ÕPPIMIS VARUD: Mis on õppimise puhul eesmärk? Arenemine. Areng toimub kõige lihtsamini siis, kui antakse võimalus ise välja mõelda lahendusi, kui antakse võimalus ise kogeda. Meie koolisüsteemid on üles ehitatud sel viisil, et õpetaja on see kes TEAB ja ta annab neid olemasolevaid teadmisi edasi lastele, st. õpetab fakte. Selleks, et toimuks areng peaks pidevalt õppematerjalid uuenema. Uueneda saab see siis, kui õpetaja (see kes TEAB) on valmis olukorraks, et see MIDA tema teab, ei ole lõplik tõde. Loovus lastes (arengu alus) säilib siis, kui see, mida laps arvab, leiab toetust. St. lapsed pakuvad välja loovaid ja uusi lahendusi siis, kui tema poolt välja öeldut aktsepteeritakse samuti tõena, st. tema nägemusena tõest. Ja sealt saab välja areneda uus ka õpetaja jaoks (elukestev õpe tema jaoks). Paljud meist, täiskasvanutest, on võtnud omaks "reaalsuse" piirid, st. asjad ON nii, nagu nad on ja TOIMUVAD nii nagu nad toimuvad, me ise ei saa nende muutmiseks suurt midagi ette võtta, me ei arene edasi. Lapsed on puhtad lehed, neil puuduvad eelarvamused ja piiratus arusaamistes kuidas asjad toimuvad ja on. Neil tekivad uued ideed kõige kergemini (Merle Blaat).
ÕPIKESKKOND: Osad tunnid võiksid mõnikord õues toimuda
• Iga klass võiks anda klassile oma näo, et oleks huvitavam ja lõbusam
• Teiste tunnustamine, - õpilased omavahel
• Vähem koduseid töid
• Rohkem huvitavaid fakte
• Õpetustase peab oleme erinev
• Stiimul –auhind heade hinnite/iisava koolivälised tegevused
• Reis, heade hinnete eest
• Koolimaja korda – seinad värvilisemad
• Jobu õpib siis kui ema on kõrval
• Istekohad võiksid olla mugavamad
• Õpilased võiksid avaldada oma arvamust
• Õpetajad peavad eeskuju andma ja suhtuma õpilastesse normaalselt, mitte elada välja ma isiklikke probleeme õilaste peal (Sirli Sikka)