Õpetajate, õppijate, poliitikute ja ametnike hulgas ei ole kahtlust selles, et haridus on väärtus. Ühest küljest on see isiklik väärtus, mis tagab parema elukvaliteedi, suurema sissetuleku ja väiksema tööpuudusriski. Teisalt on see rahvuslik või ühiskondlik väärtus: kvalifitseeritud tööjõu kaudu edeneb rahvamajandus, areneb ühiskond, suureneb ühiskonna sotsiaalne koherentsus. Seetõttu kahtlusi hariduses kui väärtuses ei peakski olema ega saakski olla (Aaviksoo 2003).

Väärtuste edasikandmine ühelt põlvkonnalt teisele on ühiskondlikus plaanis üks tähtsamaid ülesandeid. Milliseid väärtusi me lastele ja noortele edasi anname, sellise tuleviku me saame (Sarkomaa 2009).

Haridussüsteemi kaudu kujundatakse ühist kultuuriruumi ja väärtushinnangute süsteemi, mis suuresti aitavad kaasa rahvusliku iseteadvuse kujunemisele. Haridus on seega ka avalik hüve, mis on suurem isiklike hüvede summast. Piltlikult väljendades tõuseb igaühe isiklik heaolu ka sellest, kui tema ümber on teised haritud inimesed. Valdab arusaam, et mida haritum on inimene, seda suuremad on tema võimalused elus edasijõudmiseks, eneseteostuseks, materiaalse heaolu kindlustamiseks ja elukvaliteedi tõstmiseks (Aaviksoo 1998).

Käesoleva töö eesmärk on tutvuda aastal 2009 „Minu Eesti“ mõttetalgutel tekkinud ideede ja mõtetega ning tuua välja Eesti hariduse valupunktid ja võimalikud lahendused. Et tänases Eestis elu paremini läheks, oli mõttekodades võimalik probleeme tõstatada ja üheskoos lahenduste ideedeni jõuda. Eesti inimestele on oma riik südameasi ja mõttetalgutele kogunedes said nad oma muret ja tahet riigi ja inimeste heaks väljendada. Mõttetalgutel on tõstatatud palju erinevaid haridusega seotud probleeme.

Kooperatiivse töö teemaks on valitud ,,Haridus kui põhiväärtus” ja töö on jagatud alljärgnevateks plokkideks:
• Haridustee
• Õppimisest erinevate valdkondade vahel
• Koostöös paremuse poole
• Eesti haridusteemaline redel.
• Koolivõrgu regionaalne areng.

Antud kooperatiivses projektis tuleb käsitlemisele haridus kui üks meie põhiväärtusi. Keskendutud on sajale haridusteemalisele probleemile ning rühmitatud on need alagruppidesse, millele omakorda leitakse võimalikke lahendusi. Erinevate teoreetiliste seisukohtade ning praktiliste lahenduste vahel püütakse leida seoseid.

Uurimistöö teoreetilises osas toetume kirjandusele ja erinevate autorite seisukohtadele antud teemas nii Eestis kui mujal maailmas. Olulisemateks autoriteks on Huttunen (1991), Kera (2004), Kreitzberg (2007), Põld (1993), Sarv (2009).