KÜSIMUSED
1. Kuidas muuta eesti ülikoolid rahvusvahelisemaks? Kuidas parandada suhtumist välismaale õppima asuvatesse noortesse?
2. Kuidas parandada Eesti mainet kodus ja võõrsil? (Kuidas tõsta Eesti sisemist mainet? Kuidas tõsta eestlaste eneseuhkust?)
3. Kuidas hoida noori Eestis?

LAHENDUSED
Üheks hariduse oluliseks komponendiks on kindlasti noorte õppima asumine teistesse riikidesse ja ka teiste riikide õpilaste õppima asumine meie riiki. Võrdluseks on võetud Eesti naaberriigid.
Seoses Eesti, Läti ja Leedu astumisega Euroopa Liitu 2004. aastal on muutunud meie suhted teistesse riikidesse õppima asumisest vaid paremuse poole (Tabel 1).
Analüüsides joonist võibki näha, et Baltimaades asus enim noori õppima teistesse riikidesse alates Euroopa Liitu astumisega. Soomest ja Rootsist on noored stabiilsemalt teistesse riikidesse õppima asunud. Eesti puhul torkab silma eriti suur huvi teistesse maadesse õppima asumine 2007 aastal.

Tabel 1: Teistesse riikidesse õppima asujad õpilaste koguarvust (%) (Eurostat)

	2000	2001	2002	2003	2004	2005	2006	2007
Eesti	2,5	3,1	2,9	3,1	3,4	3,5	4	4,4
Leedu	1,3	1,4	1,3	1,6	1,5	1,7	2,1	2,4
Läti	1,8	2	2,1	2,3	2,3	2,5	2,9	3,2
Soome	3,1	2,9	2,9	2,9	2,8	2,6	2,9	2,8
Rootsi	2,4	2,4	2,2	2	1,9	2	2,4	2,6

 

 

 

 

 

Teistest riikidest õppima asumise juures mängib kindlasti rolli, kui atraktiivne on riik kuhu soovitakse õppima asuda. Teiseks peab õppijale meeldima ja olema ka võimalus õppida kohalikku keelt, et keelekeskkonnas hakkama saada. Kolmandaks mängib rolli ka õppemaks, stipendiumite taotlemise võimalus. Hinnates tulemusi näeme, et teiste riikidega võrreldes on just Rootsi õppima asumine olnud väga populaarne läbi aastate. Võrreldes Baltimaadega on Eestisse õppima asujaid rohkem (Tabel 2).

Tabel 2: Teistest riikidest õppima asujate arv õpilaste kogu arvust (%) (Eurostat)

	2000	2001	2002	2003	2004	2005	2006	2007
Eesti	1,3	0,9	0,5	1,3	0,9	1	1,1	1,2
Leedu	0,4	0,6	0,5	0,6	0,6	0,8	0,6	0,5
Läti	0,1	0,1	0,1	0,1	0,1	0,2	0,3	0,5
Soome	0,8	0,9	0,9	1	1	1	1,1	1,2
Rootsi	4,2	4,3	4,3	4,3	4,5	4,6	4,8	5

 

 

 

 

 

ÕPPIMINE EESTIS JA MUJAL
Selle eesmärgi saavutamiseks peab Eesti võtma arvesse halduspotentsiaali, mis tuleneb Eesti väiksusest ja infotehnoloogilisest meelestatusest ja viima võimalikult paljud ülikooliloengud veebikeskkonda, kus neid saaks avalikult vaadata kõik eestimaalased ja miks mitte ka laiem rahvusvaheline avalikkus. Kõigile kursusetsüklite läbinutele väljastataks ka seda tõendavad sertifikaadid (Meelis Kaldalu).

1. Eesti ülikoolid peaksid suurendama oma konkurentsivõimet vähemalt EL tasandil. Pakkuma rohkem inglisekeelseid bakalaureuse-ja magistriprogramme, värbama kõrgelt kvalifitseeritud välisõppejõude või eesti õppejõude, kes on mingis astmes omandanud kõrghariduse inglise keeles.
2. Muuta akadeemilised õppekavad praktilisemaks. Eesti ülikoolides on pandud suurem rõhk loengutele, kui seminaridele, praktikumidele, grupi- või iseseisvale tööle.
3. Eesti ülikoolid võiksid korraldada nn reklaamreise partnerülikoolidesse, mille käigus esitleksid tudengid oma ülikooli, eesti kultuuri ja selgitaksid, miks oleks välismaa noorel kasulik tulla mingis astmes või vahetusüliõpilasena Eestisse ülikooli.
4. Eesti hariduspoliitika peaks soodustama noorte välismaale õppima minemist. „Mine välismaale õppima ja tule tagasi“ kampaaniad (Anneli Sits).