Materjali pealkiri ongi kokkuvõtvalt ELU.

Elu seisneb pidevas õppimises, millegi uue omandamises, et paremini selles maailmas hakkama saada ning osata tunda mõnu elamisest. Selleks, et tekiks inimestel suurem soov oma elu veelgi täiuslikumaks muuta, peab inimene väärtustama haridust – hariduse omandamist, hariduse pakkujaid.

Elukestev õpe tähendab õppimist kogu elu. Elukestva õppimise aluseks on tahe õppida, huvi meid ümbritseva maailma vastu ning oskus kasutada õigeid õppimismeetodeid, mis annavad konkreetse isiku jaoks parimad tulemused.

Selleks, et õppida, peab olema tahe, huvi ja oskus õppida. Elukestev õpe on pidev protsess, mis saab oma alguse juba lapse sünniga. Esialgu mängib lapse elukestva õppe harjumuste kujundmisel suurt rolli lapsevanem, edasi juba lasteaed ja kool, kuid lapsevanema eeskuju ja huvi tundmine oma lapse tegevuste vastu, mõjutab elukestva õppe harjumusi veel pikalt.
Kui laps on saanud täiskasvanuks ja lõpetanud üldhariduskooli, ei saa jääda juba olemasolevatele teadmistele puhkama, sest maailm meie ümber muutub ja areneb ning inimesel tuleb nende muutustega kohaneda, kui ta soovib ühiskonnas edukalt hakkama saada. Täiskasvanueas koosneb elukestev õpe peamiselt koolitustest, enese arendamisest huvipakkuvates valdkondades ja ka nn mitteformaalsest õppest- teadmiste ja kogemuste jagatamisest.

Kajastatud tööde eesmärk oli uurida ja analüüsida 2009. aastal “Minu Eesti” portaali ideepangas toodu põhjal, millised on põhilised mured ja vaated, mis Eesti inimestel haridusega seoses on. Keskmes on
1. hariduse väärtustamine
2. kooliväline koostöö ja koolivägivald
3. usk endasse ja positiivsus
4. elukestev õpe (kasvatus; haridus; väärtused ja motivatsioon).

Käsitleti ca 200 probleemi, mis süstematiseeriti ja mis jagunesid kolme suuremasse gruppi – kasvatus, haridus, väärtused.