Näeme ja käsitlesime haridust kui ühte meie põhiväärtust ja keskendutud on mitmesajale haridusteemalisele probleemile Eestis, mis kerkisid esile „Minu Eesti“ mõttetalgutel. Tõime välja ka erinevad tõlgendused hariduse ja väärtuste mõistetest. Teooriaosas keskenduti erinevate autorite arusaamadele väärtustest, nende kujunemisest ning õnnest kui väärtuste kõrgemast dimensioonist ning haritusest kui eluviisist selleni jõudmiseks.
Erinevad alateemad on rühmitatud järgmiselt:

1. HARIDUSEST ÜLDISELT
Hariduse üldises käsitluses on vaatluse all meie haridussüsteemi jätkusuutlikkus, milles nähakse uuendusi õppemetoodikates, paindlikkust ja õpilase motiveeritust. Lapsesõbraliku kooli tähendus lapse ja lapsevanema jaoks on täisväärtusliku hariduse omandamise koht. Teema all on ka tänapäeva hariduse eluläheduse vajalikkus.

2. ÕPPIMISE ERINEVAD VALDKONNAD
See valdkond peegeldab selgelt meie olulisemate väärtuste olemust, hariduse omamist kui olulist eelist elus. Luubi all on ka lastes õppimise vastu huvi äratamine, mis võib toimuda läbi uuenduste metoodikas ja pedagoogiliste võtetes. Tähtsustatakse lapse kasvatamist läbi õpingute. Jõutakse tõdemuseni, et sisemist motivatsiooni stimuleerib õppimisel mängulisus.

3. EESTI HARIDUSTEEMALISED MURED
Siin on keskseks rolliks peetud haridussüsteemi muutmist avatuks, uuendusmeelseks ja loovaks, mille üks oluline uuendus kätkeb endas ka õpetajate muutumist. Ülikoolide osas on arutluse all nende avatumaks muutmine teistele riikidele ja meie üliõpilaste õppimisvõimaluste toetamine välisriigis. Tulevikku suunatud seisukohalt on meile tähtsate erialade omandamine ja elukestva õppe tähtsus.

4. KOOSTÖÖS PAREMUSE POOLE
Käsitletud eduelamuse ja positiivse hinnangu seost lapse sisemises motivatsioonis. Arutletud koolimajade kasutamise üle külakogukonna poolt huvitegevuseks, mis aitab muuta kooli avatuks. Hea kooli tunnusjooneks on välja toodud nii vaimne kui füüsiline turvalisus, kus laps end õppides hästi tunneb. Kritiseeritud vähest koostööd kooli ja lapse kodu vahel.

5. KOOLIVÕRGU REGIONAALNE ARENG
Regionaalse arengu murepunktid on laste arvu vähenemine maal, mille tõttu on ohus väikekoolide säilimine ja sellega seoses ka elu võimalikkus maal. Probleemiks linna- ja maakoolide vastandamine, ühe eelistamine teisele väheseid mõõdupuid kasutades, samuti maakoolide taseme negatiivne kuvand. Kohaliku kogukonna ja kooli koostöist tegutsemist käsitletakse kui külaelu säilimise võtit.

 

Need mõttetalgud panid inimesi mõtlema, kuidas muuta elu meie riigis selliseks, et kõik tunneksid end täisväärtuslike kodanikena.

Ettepanekute läbitöötamise põhjal võib tõdeda - eriti olulised on, nii maal kui linnas, moraalsed väärtused (ausus, hoolivus, õiglus, lugupidamine, usaldus ja koostöö).

Ja veel - säilimisväärsed on Eesti kultuurilised ühisväärtused – keel, kultuurilooming, traditsioonid;

- õppimist ja õpetamist mõistetakse vastastikku seotud tegevustena, kus kasvatuslik külg on iseenesestmõistetav;

- hariduse väärtustamise aluseks on õpetaja töö väärtustamine;

- oluliseks peetakse senisest palju efektiivsemat koostööd haridusasutuste ning kodu vahel.

Peamiseks probleemiks Eestis on, nagu tõdesid mõttekodades esile toodut analüüsinud tudengid, inimarengule mittesobiv hariduspoliitika ning perepoliitika (probleemide ennetamise puudumine). Sellega saab vaid nõustuda.


„Minu Eesti“ mõttetalgud on algatanud meie ühiskonnas diskussiooni hariduselu väärtuste üle.

Kas see diskussioon päädub tegudega kohtadel - tundub, et jah. Minu Eesti kodulehel on hulk algatatud tegevusi kirjas. Ja kindlasti pole seal loetletu kõik.

Kas see diskussioon jätkub omavalitsustes, parteides, ministeeriumides, valitsuses ja Riigikogus? Tahaks loota. Aga millegipärast napib ses suhtes optimismi.

Ometi - demokraatlikus ühiskonnas on ka rohujuuretasandil (ja seda Meie Eesti ettevõtmised on) võimalik oma õiget asja ajada ...