Maakooli tase
KÜSIMUSED
1. Kuidas muuta väikeste kohtade õppekavad huvitavamaks ning kaasaegsemaks?
2. Kuidas muuta väike maapõhikool omanäoliseks?
3. Millised on maakoolide (põhikool, gümnaasium) arenguvõimalused koostöös valla ja kogukonnaga?
4. Kuidas tagada kohaliku hariduse kvaliteet ja konkurentsivõime.
LAHENDUSED
Kohaliku hariduse kvaliteedi ja konkurentsivõime tagab kogukonna koostöö, st. kool on osa kogukonnast. Ginteri (2009) arvates peaks koolil olema oma õppekava, mis arvestab kohalikke vajadusi ning õppevahendid, mis aitavad tutvustada kohalikku ajalugu, kultuuri, majandust jm. Adamsi (2005) sõnul saavad õpetajad kaasata ka teisi kogukonna liikmeid. Selle kohta on olemas palju positiivseid näiteid nii välismaalt kui ka Eestist. Kool on peale õppeasutuse ka piirkonna arengukeskus, kuhu koondub ühiskondlik ja kultuuriline aktiiv, kes on paikkonna elujõu üks mootoreid. Piirkonna arengule tuleks kindlasti kasuks õppeasutus, milles on põhikool, huvikool ja kutseõpe. Sellise mitmekesise baasharidusega on tee lahti nii gümnaasiumi kui ka kutsekooli.
Infotehnoloogia areng võimaldab õpetamise viia internetipõhiseks. See omakorda annab võimaluse luua uut liiki koolisüsteemi, koolivõrgustiku. Paindlik koolivõrgustik on kui maaelu taastamise vundament. Põhikoolide õppekavadesse tuleks proovida liita ka mingi kutseõppe suund. Mõttekodades väljapakutu näeb ette, et õppekavade huvitavamaks muutmise võtmesõnadeks võivad olla integreeritus, süvendatud õpe, avastusõpe, õuesõpe. Gümnaasiumis korraldada õpilaste mõttetalgud "Minu Vald". Ettevõtluskoolitus, nii õpilaste kui elukestva hariduse poole pealt, tuleb muuta Gümnaasiumi prioriteediks. Gümnaasiumi säilitamine, kui prioriteetteema, saab selgemalt sõnastatud gümnaasiumi ja alevi arengukavades ning teistes alusdokumentides. Kooli pidaja analüüsib võimalust taastada gümnaasiumis paralleelkursused ja arendada 2. kursuse baasil välja temaatiline või eelkutseõppe suund. Riikliku haridusreformi koostamisel peab lisaks kvantitatiivsele lähteprintsiibile, mis näeb õpilaste arvu koolis, säilima ka geograafilise põhimõtte jälgimine (Minu Eesti 2009).
Adams (2005) on pakkunud välja avatud kooli mudeli. Avatud haridusasutust võib vaadelda kui normaalselt funktsioneerivat organismi: kuuleb, näeb ning saab aru oma kohast ajas ja ühiskonnas, võtab vastu informatsiooni ja annab tagasisidet, süstematiseerib ja moodustab kõigi toimivate funktsioonidega terviku. Avatud kooli kaudu kujuneb oluline sotsiaalne kapital: ühised väärtused ja tõekspidamised, vastastikune usaldus, traditsioonid, koostöö jne.
Külaliikumise Kodukant esindaja Adams (2005) näeb koostööd kolme tasandi vahel.
Kool - koolihoone alternatiivsed kasutusvõimalused; õpetajad huvitegevuse korraldajatena ja täiskasvanute koolitajatena; hoolekogu ja lapsevanemate (sh vilistlaste) aktiivne osalemine tegevustes; kohalik selts või sihtasutus arendustegevuste realiseerijana; õpilaskodu, lasteaia loomine kooli juurde; põhikooli ja kutseõppeasutuse integreerimine jne.
Kogukond - kohalike ühenduste ja külavanemate kaudu arendustegevuste realiseerijana; piirkonna arengusuundade kavandamine; täiskasvanute koolitamine; seltsitegevused; traditsioonilised ühisüritused; sotsiaalne kapital jne.
Vald - koolihoone renoveerimine ja korrashoid; õppevahendid; koolitoit; tugiteenused; tegevused ja investeeringud teistes valdkondades realiseerivad hariduslikke eesmärke, näiteks vald renoveeris korterelamu noortele peredele, uued elanikud saavad töökoha lähikonnas ja lapsed asuvad õppima kohalikus koolis jne.
Töötab raamatukogu, interneti punkt, korraldatud on huvitegevust nii suurtele kui väikestele. Külaselts kasutab samuti ürituste korraldamiseks koolimaja. Siin toimuvad rahvakoosolekud, valimiste ajal töötab koolimajas valimisjaoskond, korraldatakse kontserte ja koosviibimisi, kirikuaasta alguse jumalateenistusi. Koolivaheaegadel on ruumid kasutusel peotantsu-ja laululaagriteks.
Isiklikus arvamuses saab tugineda kõige rohkem Kodukandi ideedele, kuna need on praktiliselt teostatavad ja kogukonda liitvad. Koolimaja tuleb kogukonna huvides maksimaalselt ära kasutada igasuguste ühistegevuste tarvis. Positiivne on ka ettepanek koolimajja erinevate asutuste viimine nagu näiteks raamatukogu ja rahvamaja. Mõttekodades väljapakutu jääb natuke elukaugeks, kus on välja pakutud küll ideid, kuid mitte eriti lahenduste strateegiaid.
1. Kuidas muuta väikeste kohtade õppekavad huvitavamaks ning kaasaegsemaks?
2. Kuidas muuta väike maapõhikool omanäoliseks?
3. Millised on maakoolide (põhikool, gümnaasium) arenguvõimalused koostöös valla ja kogukonnaga?
4. Kuidas tagada kohaliku hariduse kvaliteet ja konkurentsivõime.
LAHENDUSED
Kohaliku hariduse kvaliteedi ja konkurentsivõime tagab kogukonna koostöö, st. kool on osa kogukonnast. Ginteri (2009) arvates peaks koolil olema oma õppekava, mis arvestab kohalikke vajadusi ning õppevahendid, mis aitavad tutvustada kohalikku ajalugu, kultuuri, majandust jm. Adamsi (2005) sõnul saavad õpetajad kaasata ka teisi kogukonna liikmeid. Selle kohta on olemas palju positiivseid näiteid nii välismaalt kui ka Eestist. Kool on peale õppeasutuse ka piirkonna arengukeskus, kuhu koondub ühiskondlik ja kultuuriline aktiiv, kes on paikkonna elujõu üks mootoreid. Piirkonna arengule tuleks kindlasti kasuks õppeasutus, milles on põhikool, huvikool ja kutseõpe. Sellise mitmekesise baasharidusega on tee lahti nii gümnaasiumi kui ka kutsekooli.
Infotehnoloogia areng võimaldab õpetamise viia internetipõhiseks. See omakorda annab võimaluse luua uut liiki koolisüsteemi, koolivõrgustiku. Paindlik koolivõrgustik on kui maaelu taastamise vundament. Põhikoolide õppekavadesse tuleks proovida liita ka mingi kutseõppe suund. Mõttekodades väljapakutu näeb ette, et õppekavade huvitavamaks muutmise võtmesõnadeks võivad olla integreeritus, süvendatud õpe, avastusõpe, õuesõpe. Gümnaasiumis korraldada õpilaste mõttetalgud "Minu Vald". Ettevõtluskoolitus, nii õpilaste kui elukestva hariduse poole pealt, tuleb muuta Gümnaasiumi prioriteediks. Gümnaasiumi säilitamine, kui prioriteetteema, saab selgemalt sõnastatud gümnaasiumi ja alevi arengukavades ning teistes alusdokumentides. Kooli pidaja analüüsib võimalust taastada gümnaasiumis paralleelkursused ja arendada 2. kursuse baasil välja temaatiline või eelkutseõppe suund. Riikliku haridusreformi koostamisel peab lisaks kvantitatiivsele lähteprintsiibile, mis näeb õpilaste arvu koolis, säilima ka geograafilise põhimõtte jälgimine (Minu Eesti 2009).
Adams (2005) on pakkunud välja avatud kooli mudeli. Avatud haridusasutust võib vaadelda kui normaalselt funktsioneerivat organismi: kuuleb, näeb ning saab aru oma kohast ajas ja ühiskonnas, võtab vastu informatsiooni ja annab tagasisidet, süstematiseerib ja moodustab kõigi toimivate funktsioonidega terviku. Avatud kooli kaudu kujuneb oluline sotsiaalne kapital: ühised väärtused ja tõekspidamised, vastastikune usaldus, traditsioonid, koostöö jne.
Külaliikumise Kodukant esindaja Adams (2005) näeb koostööd kolme tasandi vahel.
Kool - koolihoone alternatiivsed kasutusvõimalused; õpetajad huvitegevuse korraldajatena ja täiskasvanute koolitajatena; hoolekogu ja lapsevanemate (sh vilistlaste) aktiivne osalemine tegevustes; kohalik selts või sihtasutus arendustegevuste realiseerijana; õpilaskodu, lasteaia loomine kooli juurde; põhikooli ja kutseõppeasutuse integreerimine jne.
Kogukond - kohalike ühenduste ja külavanemate kaudu arendustegevuste realiseerijana; piirkonna arengusuundade kavandamine; täiskasvanute koolitamine; seltsitegevused; traditsioonilised ühisüritused; sotsiaalne kapital jne.
Vald - koolihoone renoveerimine ja korrashoid; õppevahendid; koolitoit; tugiteenused; tegevused ja investeeringud teistes valdkondades realiseerivad hariduslikke eesmärke, näiteks vald renoveeris korterelamu noortele peredele, uued elanikud saavad töökoha lähikonnas ja lapsed asuvad õppima kohalikus koolis jne.
Töötab raamatukogu, interneti punkt, korraldatud on huvitegevust nii suurtele kui väikestele. Külaselts kasutab samuti ürituste korraldamiseks koolimaja. Siin toimuvad rahvakoosolekud, valimiste ajal töötab koolimajas valimisjaoskond, korraldatakse kontserte ja koosviibimisi, kirikuaasta alguse jumalateenistusi. Koolivaheaegadel on ruumid kasutusel peotantsu-ja laululaagriteks.
Isiklikus arvamuses saab tugineda kõige rohkem Kodukandi ideedele, kuna need on praktiliselt teostatavad ja kogukonda liitvad. Koolimaja tuleb kogukonna huvides maksimaalselt ära kasutada igasuguste ühistegevuste tarvis. Positiivne on ka ettepanek koolimajja erinevate asutuste viimine nagu näiteks raamatukogu ja rahvamaja. Mõttekodades väljapakutu jääb natuke elukaugeks, kus on välja pakutud küll ideid, kuid mitte eriti lahenduste strateegiaid.