Värvitaju teooria

1.4. Optilise kiirguse mõju hormonaalsele regulatsioonile

Kõnealune vorm on seotud hormonaalse regulatsiooniga. Spektri toime ööpäevane rütm on kujundanud välja käbinäärmes kindla sekretsioonitsükli hormoon melatoniini tootmiseks. Käbinääre, corpus pineale, on aju kolmanda vatsakese lae väljasopistis. Fülogeneetilistelt vanematel liikidel on ta valgustundlik ja vahendab valgussignaalide mõju reproduktsioonisse ja tsirkadiaansetesse rütmidesse. Kuigi valgusenergia jõuab organismi peamiselt närviimpulssideks transformeerununa nägemisanalüsaatori kaudu, ei ole välistatud ka võimalus, et valguskvandid jõuavad käbinäärmesse läbi naha ja koljulae. Imetajatel on otsene valgusfootonite mõju läbi koljulae käbinäärme funktsioonile teisejärgulise tähtsusega, kuid mitte välistatud. Melatoniini mõju kõver on peegelpilt valguse intensiivsuse kõverale (Cagnacci, 1996). Melatoniini sünteesi ja vabastamist inhibeerib valgus ja soodustab pimedus. Uuringud on näidanud, et tavalise tehisvalguse spekter erineb oluliselt valgustatuse tugevuselt ja spektri koostiselt inimesele normaalseks elutegevuseks vajalikest nõuetest. Aastaaegadest tuleneva valguse intensiivsuse toimega on leitud inimese organismis seos ligi neljakümne funktsiooniga.
Melatoniini kaudu vahendatakse valgussignaalide mõju liigi jätkamisse ja öö ning päeva vaheldumise rütmidesse.
Melatoniin, toimides hüpotaalamusele, toimib järgmiselt:

• Inhibeerib ehk pidurdab hüpotaalamuse hormooni – somatotropiini sekretsiooni;
• Mõjutab gonadotroopsete hormoonide sekretsiooni.
• Somatotropiini ehk kasvuhormooni vähesus takistab hormonaalsete kasvufaktorite somatomediinide sünteesi. Somatomediinid aga stimuleerivad luude, kõhrede ja lihaste kasvu, mis realiseerub mitoosi ja valkude sünteesi stimuleerimise kaudu. Seega häirub organismi areng.
• Tasakaalu häirumine gonadotroopsete hormoonide sekretsioonis põhjustab impotentsi, infertiilsust, menstruaaltsükli häireid, hüpofüüsi kasvajaid jne.
• Melatoniini mõju on seotud ka toimega adrenokortikotropiini sekretsioonile, mis stimuleerib vereringe kaudu neerupealisekoores kortikosteroidide sekretsiooni. Inimesele kõige tähtsam kortikosteroid on kortisool. Kortisool täidab organismis paljusid funktsioone. Seega on spektri lainepikkuste mõju seotud ka:
• antikehade produktsiooni pärssumisega, mistõttu kaitse infektsioonide eest väheneb;
• põletikuvastase toime vähenemisega;
• häirub adekvaatne reaktsioon stressisituatsioonidele, kuna katehholamiinide adrenaliini ja noradrenaliini vabanemine neerupealisesäsis toimub kortisooli juuresolekul;
• häirub vastutoime insuliinile, mille tagajärjel muutub vere suhkrusisaldus;
• võib väheneda lihasvalkude süntees seoses aminohapete transpordi pärssumisega lihasrakkudesse.

Sellisele olukorrale, mis on põhjustatud nähtava spektri nõrga ja mitte looduslikule spektrile vastavate proportsioonide poolest, reageerib organism esmalt stressiga. Hiljem võib tekkida masendus ja SAD (Seasonal Affective Disorder), mis meie kliimavöötmes tähendab sesoonsetest depressioonidest talvedepressiooni vormi. Eestis läbiviidud pilootuuring 221 inimese kohta näitas, et talvedepressiooni nõrka, keskmist või tugevat vormi põeb sesoonselt 51,6% uuritud kontingendist (Thomson jt, 1999).