Helikõrguste taju teooria

Kokkuvõte

Üldiselt ollakse veendunud, et tipptasemel muusikuks või lauljaks saadakse kiiremini siis, kui lisaks instrumendil harjutamisele ja laulmisele arendatakse tempo, dünaamika, heli tämbri, heli tugevuse, heli vältuse ja intervallide ehk "relatiivsele kuulmisele" lisaks eraldi ka absoluutset kuulmist. Muusikalise võimekuse määramiseks on kasutusel üle kahekümne testi (Shuter-Dyson ja Gabriel, 1981).

Käesolevale õpiobjektile lisatud testi kuulmistaju mooduli kasutamine on mõeldud esiteks helikõrguste eristamisvõime testimiseks. Teiseks eesmärgiks on üksteisest minimaalselt erinevate helikõrguste engrammide mällu loomine (Thomson, 2004; Thomson ja Järve, 2004). See aitaks kaasa sagedusrühmade (vt p 2.) erinevusi vähendada ja helikõrguste taju täpsemaks muuta. Kõne all olev meetod võimaldab absoluutsele kuulmisele hinnangu andmist lähtudes siinustoonidest. Kuigi kõik naturaalsed heliallikad tekitavad lisaks põhisagedusele ehk siinussagedusele veel teisi, nn ülemtoone, on helikõrguste tajumiseks kuulmisvälja neuronitest 60% siinustoonide analüüsiks.