Helikõrguste taju teooria

1.1.2. Vibroakustiline teraapia

 Psühholoogiline aspekt on seotud vibratsiooniärrituse toimega kesknärvisüsteemi kaudu erinevatele organitele ja kuuldavate helide mõjuga meie emotsioonidele. Psühholoogilise aspekti toimet soodustab vibroakustilise teraapia jaoks loodud relaksatsiooni- ja spetsiaalse muusika kasutamine. Selle komponeerimisel kasutatakse matemaatilisi seoseid helide vahel ja klassikalise harmoonia reegleid.  Saadud tulemused on alati oma harmoonialt lihtsad ja struktuurilt ühtsed. Nimetatud spetsiifilisele loomingule lisaks kasutatakse ka inimese eelistustest tulenevat heliloomingut, millele lisatakse madalad helisagedused (Skille, 1997c). Kindla sagedusega vibratsioonist tulenev energia võimaldab normaliseerida organismi funktsioneerimist. Samas võib liigne energia juurdevool, kui vibratsiooni sagedus on sünkroonne organismis toimuvate biokeemiliste võnkumistega ehk organi omavõnkesagedusega, viia liigse aktivatsioonini ning vastavate funktsionaalsete süsteemide kurnatuseni.

1.2. Helikõrguste taju aktiivne külg

Helide kuulmisvõime on tekkinud evolutsiooni käigus seoses vajadusega kohaneda keskkonna tingimustega. Kohastumisest keskkonnaga on organismidel tekkinud ka helide tekitamise oskus. Nimetatud funktsioonid on arenenud mitte neid teadlikult arendades, vaid nad on tekkinud iseenesest, aidates kaasa elu säilimisele (Dawkins, 1976). Arvatakse, et primaatide hüüatuste põhiline funktsioon on “gruppi siduv”, mis aitab teada saada üksteise asukohta ja märku anda oma kavatsustest (Petter ja Charles-Dominique, 1979). Seega on olnud helide tajumine üheks võimaluseks eristada ja ühte liita sotsiaalseid rühmitusi hääletoonide, laulude ja tantsurituaalide kaudu, st suhelda.

Teiseks võib eeldada helide tekitamise ja kuulmise vajadust tulenevat nö mälutehnilisest eesmärgist. Vanades kultuurides kujutab laul ja rütmiliselt organiseeritud tekst endast põhilist kogemuste edasiandmise viise. Selliselt organiseeritud teadmisi on tunduvalt kergem meeles pidada (Sloboda, 2000).

Tänapäeval on helikõrguste taju testimine ja arendamine vajalik peamiselt:

• laste musikaalsuse hindamisel;
• muusikaga tegelemisel;
• kõne tajumisel;
• valdkondades, kus kuulmise abil saab anda hinnanguid.