Helikõrguste taju teooria

2.1. Kuulmiselund

Kuulmiselund koosneb kolmest osast: väliskõrvast, keskkõrvast ja sisekõrvast. Väliskõrva moodustavad kõrvalest ja kuulmekäik. Keskkõrv koosneb trummiõõnest, kuulmeluukestest (vasar, alasi, jalus) ning kuulmekilest, kuulmetõrist ja nibujätkest. Sisekõrv paikneb oimuluu kaljuosas. Temasse kuuluvad tasakaalu- ja kuulmiselund. Kuulmiselundit nimetatakse ka teoks. Tigu koosneb kolmest kohakuti paiknevast kanalist, mis on teokujuliselt keerdunud. Need on trummiastrik, teojuha ja esikuastrik. Teo tipul on trummiastrik ja esikuastrik omavahel ühendatud teomulgu kaudu. Neid täidab perilümf. Teojuha täidab endolümf (Gauer jt, 1972). Teojuha välisküljel on veresoonterikas ala – soonjutt. See on ainevahetuslikult aktiivne ala, millel on tähtis osa teo varustamisel energiaga ja endolümfi koostise kujunemisel. Teojuha ja trummiastriku vahel on basilaarmembraan. Basilaarmembraanil on spiraalelund ehk Corti elund. Selles paiknevad karvarakud on tugirakkudest ümbritsetud retseptorid ehk kuulmisrakud. Eristatakse sisemisi ja välimisi karvarakke. Inimesel on umbes 3500 sisemist ja 12000 välimist karvarakku, mis puutuvad vastu kattemembraani. Karvrakkude karvakeste paindumise tagajärjel tekkinud deformatsiooni tõttu tekivad närviimpulsid, mis kuulmisnärvi umbes 30000 kuni 40000 närvikiu kaudu edasiseks töötlemiseks ajju suunduvad (Keidel, 1974, 1975, 1976).

2.2. Helilainete jõudmine ajukoorde

Lihtsustatud kujul võib info liikumist ajukoorde kirjeldada järgnevalt. Kuulmisnärvi pikkade jätkete ehk aksonite kaudu saabub signaal esmalt piklikaju ventraalse ja dorsaalse kohleaartuumadeni. Nimetatud tuumade, eriti dorsaalse tuuma peenehitus on väga keeruline (Irvine, 1986; Keidel, 1974, 1975, 1976; Moore ja Osen, 1979). Ventraaltuumadest algab ventraalne juhtetee, mis osalt üle trapetskeha suundub nii samapoolsesse kui ka vastaspoolsesse oliivikompleksi. Kohleaartuumade iga paarsada rakku saavad impulsi ühelt kuulmisnärvi jätkelt. Seega liigub kohleaartuumadest edasi juba teatud moel töödeldud signaal. Oliivkompleksi närvirakud saavad sisendeid mõlemast kõrvast. Siin võrreldakse esmakordselt omavahel mõlemasse kõrva saabuvaid akustilisi signaale. Sealt liigub signaal alumise kaksikküngastiku närvituumadesse, kus toimub ümberlülitumine ühtedelt närvirakkudelt teistele ja osaliselt vasak- ning parempoolse infovoo ristumine. Järgmiseks sõlmjaamaks on koorealused mediaalsed põlvkehad, kus toimub jällegi signaalide ümberlülitumine järgmistele närvirakkudele ja siis jõuab info primaarsesse kuulmiskorteksisse ristioimukäärudes oimusagara ülaosas. Enne ajukoorde jõudmist toimub veel kord vasak- ja parempoolse infovoo osaline ristumine vasak- ja parempoolset ajupoolkera omavahel ühendava mõhnkeha kaudu. Primaarse kuulmiskorteksi naabruses on kuulmissüsteemi teised projektsiooniväljad, mida nimetatakse sekundaarseks kuulmiskooreks. Lisaks on kuulmissüsteemis olemas signaali liikumise dubleerivaid süsteeme. Kuulmisnärvil on seosed teiste ajuosadega, milledel kõigil on oma kindlad ülesanded. Näiteks toimub liigutuste reguleerimine seljaaju närvikeskuste kaudu jne.