Helikõrguste taju teooria

1.1. Helikõrguste mõju passiivne külg

Helikõrguste mõju passiivne külg on leidnud kasutamist ravieesmärgil, kusjuures helilainete edastamiseks kasutatav aparatuur peab võimaldama edasi anda sagedusi vibroakustilises helidiapasoonis 30-86 Hz. Sellist helilainete toimet, mis on samaaegselt tuntav ja kuuldav, on hakatud nimetama vibroakustiliseks teraapiaks (Rüütel, 1998). Uuringud selles valdkonnas on näidanud, et ainult madalad sagedused omavad head materjaliläbivust. Kõrged toonid või muutused helide kestuses omavad teistsugust toimet. (Wisbey, 1980).

Seega saab vibratsioon mõjuda organismile kas otseselt või närvisüsteemi vahendusel kaudselt. Sellest tulenevalt võib analoogiliselt nähtava spektri toimega eristada ka kuuldava spektri toimes psühhofüsioloogilist ja psühholoogilist aspekti.

 1.1.1. Helilainete mehhaanilise energia raviv toime

 Psühhofüsioloogilise aspekti korral saavutatakse raviefekt helilaine mehhaanilise energia ja organite omavõnkesageduse summeerumisena. Uuringud lainepikkuste mõju kohta on olnud suunatud erinevate lainepikkuste spetsiifilise toime väljaselgitamiseks. Kui näiteks 100 Hz-ne siinuslaine (helisagedused ilma ülemtoonideta) võib aktiveerida erinevaid retseptoreid nahas ja nahaalustes kudedes (Roland ja Neilsen, 1980), siis uuringud lainepikkuste lokalisatsiooni kohta kehas näitavad, et 40 Hz ja 50 Hz lainepikkuste korral on nende mõju tuntav jalgades ja alakehas, sagedusi 60-70 Hz tajutakse rohkem rinnapiirkonnas ja peas. Lainepikkus 20 Hz on tekitanud katseisikutes ebaharilikke tundmusi, vibratsiooni on tunnetatud kui kogu keha läbivat erutust. Osa vaatlusalustest on kogenud seda ka kui ebameeldivat aistingut. Praktikas on positiivseid tulemusi andnud vibratsiooni sageduste rakendamine järgmistel lainepikkustel (Skille, 1997a; 1997b).

• polüartriidi puhul 40-60 Hz;
• migreeni puhul 70-90 Hz;
• alaselja valude puhul 50-55 Hz;
• tserebraalse paralüüsi puhul, kus inimestel kaasnevad erutusega lihaskrambid ja tõmblused, soovitatakse kasutada vibratsioonisagedust 60 Hz;
• pulmonoloogiliste haiguste puhul tekitab vibroakustiline ravi spasmolüütilise efekti, mille tagajärjel tekitatakse kopsudes vibratsioon ja laienevad bronhioolid. See omakorda vähendab ja kergendab astmaatakke, kergeneb hingamine ja vähenevad hingeldushood;
• Parkinsoni tõve puhul on toonud leevendust 44 Hz-se vibratsioonisageduse kasutamine.