Sündis uus inimese ilu ideaal, sündis uus Adam ja uus Eva. Renessansi inimene demonstreeris kogu oma olemisega – kehahoiaku, pooside, liigutustega seda uut stiili. Tema elamu, söömisrituaalid, meelelahutused ja riietus vastandusid rõhutatult keskaegsele käitumismallile ja maitsele. Rikkad itaalia kodanlased võtsid küll üle burgundlaste moe: taljesse töödeldud kuued, tihedalt liibuvad sukad, laiad seelikud, kuid andsid sellele uue näo vastavalt renessaniinimese hoiakule. Romaani stiili rangus, gooti kunstlikud kõrgusse pürgivad jooned asendati nii meeste kui naiste uhke kuid vaba oleku ja liikumisega. Ei vaevatud end kunstlike poosidega ega riietusesemetega, mis piirasid head ja vaba enesetunnet. Ka nüüd jäi riietuse mudeliks kolmnurk, kuid teistsuguselt kui Burgundias. Meeste kuued tõmmati küll taljes kokku, kuid seejärel nad avardusid allapoole jällegi. Naised püüdsid rõhutada õlgu ja rinda. Nii kujuneb renessansiaja riietusmudeliks kaks tippudega vastamisi asetatud kolmnurka, riietus laienes taljest ülespoole ja allapoole.

Riietus pidi rõhutama saledat sirget taljet ja see määras kogu kehahoiaku ja ka silmavaate. Renessansiinimene, nii mees kui naine, hoidsid pead uhkelt püsti, vaatasid otse ette, jälgisid ümbritsevat elu ja nautisid seda. Siiski, kui kõrvuti seisis abielupaar, siis naine vaatas kombeliselt maha, nagu seda on näha näiteks J.van Eycki Arnolfini abielupaari puhul. Mees jai jätkuvalt naise peaks ja valitsejaks.

Renessanss kuulutas ideaalseks inimeseks tundelise inimese, kes ise on rõõmuallikas. Kuna ajastu oli tohutu energeetilise ja loova potentsiaaliga, siis inimesed selles ajas pidid olema mitte ainult lihtsalt terved, vaid pakatama tervisest ja elurõõmust.

Eelkõige demonstreeris loomisvõimet kõik, mis rõhutas sugulist aktiivsust. Rõhutati sugude polaarsust. Mees pidi olema ülimehelik ja naine ülinaiselik. Naine kuulutati kaunitariks kui tema kehal on kõik emaduseks vajalikud eeldused. Kõige tähtsam oli rinnapartii. Just sel ajal hakkavad kunstnikud kujutama ka Madonnat last imetavana, et tohtida kujutada naise paljastatud rinda, naiserind on eluallikas.. Vaadeldava perioodi purskkaevud on sageli naisekujulised, kelle rindadest purskab vesi.

Naine peab omama ka keskmiselt suuremat keha, tugevaid jalgu, laiu puusi, kumerat kõhtu.Uue naisetüübi kirjelduse leiame me juba Boccacciolt. Naine peab ideaalis olema üheaegselt nii Juno kui Veenus. Kõige kaunim iga ei ole enam puhkemata tütarlaps vaid sünnitamisvõimeline lihast ja verest naine. Säärasena jääb naine ka Rubensi maalidele. Parimaks naise vanuseks peetakse 35-40 aastat. Poeedid ülistavad küpse matrooni ilu enam kui tema lapseohtu tütre oma. Sama vaatenurk tõstab esile ja loeb, erinevalt teistest perioodidest, esteetiliselt kauniks rasedat naist. Armastusega viljastatud naine oli loomisjõu parim sümbol. Armastus muutub aga inimest kõrgemaks ja paremaks tegevaks hingeliseks tundeks. Ikka rohkem räägitakse armastuse kunstist.

Mees peab olema üheaegselt nii Apollo kui Herakles. Tal peab olema lihaseline torso, tugevad käed ja jalad, kullinina. Ta peab ka pidevalt rõhutama oma seksuaalset valmidust. Seda mehe rõivas vaadeldaval perioodil tõepoolest ka rõhutab.

Mõlemad, nii mees kui naine on kuninglikud, terved ja elurõõmsad, tugevad ja tegevad, mõlemad on loojad.