Inimene hakkas uute silmadega nägema taevast ja maad, iseennast ja teisi inimesi. Renessansiaja inimesed tajusid oma ajastut ennekõike kui kõigi võimaluste piiritut avardumist.Võimaluste avardumist tajuti ennekõike kui nande kvantitatiivset kasvu: laevakonstruktsioonide täustamine tegi võimalikuks kauged sõidud. Avastati senitundmatud mandrid - maailm muutus avaramaks Pronksivalu täiustamine ei sünnitanud mitte ainult Donatello, Cellini ja Leonardo da Vinci meisterlikke skulptuure, vaid ka täiustatud suurtüki; granuleeritud püssirohu leiutamine 1480.aasta paiku ning standartmõõtu ja -vormi kuulide tootmine aga muutis sõjategevuse iseloomu.Raamatutrükkimine avardas teadussfääri, graveerimistehnika täiustamine, Dürerile omistatud ja Rembrandti poolt täisväärseks kõrgkunstiks muudetud söövitustrüki leiutamine aga ühendas "joonistuse" ja "tiraaži" mõisted. Unikaalsus ja massilisus kui vasturääkivused ühinesid renessansikultuuris".

Renessansi perioodil kiireneb liikumine kultuurimaastikul üldse. Paljud sündmused toimuvad sünkroonselt. Kolumbus ja Leonardo sünnivad peaaegu üheaegselt (1450 -1455), samasse aega jääb Guttenbergi trükikunsti leiutamine, Konstantinoopol langeb türklaste kätte (1453), hävitatakse Bütsantsi tuhandeaastane riik ja Euroopasse (eelkõige Itaaliasse) tulvab kreeka õpetlaste vägi,. Inglismaal lõpeb saja-aastane sõda, mille käigus kujunes Inglismaa ja Prantsusmaa rahvuslik eneseteadvus. Kümnendisse 1468-1488 langeb Firenze Lorenzo Suurepärase õukonna juures tegutseva akadeemia kõige aktiivsem tegevus, sünnivad Kopernikus, Luther, Castilione, Rafael, Dürer, Mikelangelo, Giorgione, Macciavelli, Cesare Borgia, Zwingli, Pizzarro,Magaliaes ja Morus. Sel ajal sünnib hispaania rahvus (Ferdinandi ja Isabella abielu ühendas Aragoonia ja Kastiilia), Inglise troonile tõuseb Tudorite dünastia, Leonardo ja Boticelli maalivad oma esimesed tööd. Erasmus, Pico della Mirandola, Ficcino tegevus. Kõik see "sünnitab piinavates pingutustes uue renessansi-inimese, kes on mähkunud kuulsuse pilve." Näiteks ei kahtle tänapäeval keegi selles, et Maa keerleb ümber oma telje ja pöörleb ümber Päikese. Keskajal usuti hoopis vastupidist, s.t. et Universumi keskel seisab liikumatult Maa, tema ümber "istuvad" tahketel, läbipaistvatel kerakujulistel "sfääridel" planeedid, nende hulgas Päike ja Kuu. Planeetide liikumist seletati inglite tegevusega, kes liigutasid sfääre. Vaiksetel öötundidel arvasid poeedid kuulvat "sfääride muusikat", tohutute kristallist "sfääride" hõõrdumist üksteise vastu. See keskaegne Universum omas kindlaid piire, oli suletud kõige välimisse "sfääri" - taevavõlvi, millel troonis Jumal, Universumi peremees, kelle tahtmise läbi kõik liikus.

Tänapäeva heliotsentriline õpetus on Renessansi avastus. Keskajal loetavad antiikautorid - Aristoteles ja Ptolemaios arvasid samuti, et maailma keskpunktiks on Maa. Uurides vasturääkivusi nende meeste õpetustes, hakkasid keskaja astronoomid kahtlema vanade ettekujutuste õigsuses. Kopernikuse jaoks, kes oli Bologna ja Padua astronoomide õpilane, muutusid need kahtlused veendumuseks. Oma 1543.a ilmunud raamatus "Taevasfääride pöörlemine" esitas ta esimesena arvamuse, et kõik taevakehad pöörlevad ümber Päikese. Renessansi kindlameelne õpetlane püüdis oma teooria kaitseks tuua ka antiikautorite argumente, kes nimetasid Päikest looduse valitsejaks ja kuningaks. Kuid Kopernikus ise ei lähtunud mitte antiifilosoofide Päikese kiitusest, vaid matemaatilistest arvutustest. Aga matemaatilised teadmised, mida ta kasutas, olid pärit keskajast.

Matemaatikat õppisid Itaalia kaupmehed araablastelt. Araabia numbrite ning nulli abiga võisid nad arveldada hulga hõlpsamini kui seni kasutusel olevate rooma numbritega. Koos uute numbritega levis ka araablaste suur avastus - algebra, mida täiustas prantsuse matemaatik Vieta´. Kopernikuse süsteemis oli juba ka Universumi lõpmatuse idee, lõpmatu arvu maailmade eksisteerimise võimalikkus. Seda ideed arendas edasi teine renessansi mõtleja Giordano Bruno. Renessansi ajastu inimese mõte purustas tahkeks ja tugevaks peetud taevavõlvi ja avas tee lõputu maailma sügavusse.