Pildid, skulptuurid, arhitektuur, kirjandus ja luule kasvatavad ja kujundavad renessansi inimest. Loodus astub talle uuesti lähedale, kujutama hakatakse ka žanristseene, hetkesündmusi. Renessansikunstnikud alates Giottost täiustavad vormikujutust, värvierksust ja –rikkust, emotsioonide õrnust. Üha enam tähtsustatakse ka jutustavat elementi kunstis. Esemeline realism ja loodus ühildub üha enam mitmetasemelise jutustava teemaga ja allegooriaga. Samal ajal toimib mingil määral vastuoluliselt teine püüe – renessansiinimesele muutub tähtsaks tema isiksuse, individuaalsuse väljendajana portree.Sellesse aega kuulub terve rida eredeid portreesid nii maalikunstis, skulptuuris kui kirjanduses. See on nii Mona Lisa, Mooses kui Don Kihhote.

Et aga osata pilte ja skulptuure vaadata ja nautida, mõista ja tunnetada vormide elegantsi ja värvide harmooniat, peab vaataja olema haritud.
Kuula audionäidet "Näide renessanssi aegsest kasvatusest".
Pilt on templi või lossi tõeline kaunistus. Et teda vaaadata mõistvalt ja mõnuga, peab vähemalt poolenisti olema vaba madalatest mõtetest ja muredest. Tingimuseks on, et inimene vabaneb sundusest, et peale musklite harjutamise, sõjainstinktide arendamise ja loomalike vajaduste rahuldamise tekiks tal vajadus peenemate ja suursugusemate rahulduste järele. Sealjuures peab tal selleks olema ka küllalt aega.
Seega_ inimene hakkab ilu nägema teistmoodi. Inimene on ise enda jaoks ime. Piko della Mirandola armastas korrata: ”Milline tohutu ime on inimene!”

Endine tahumatu inimene muutus nüüd vaatlejaks ja mõtisklejaks. Enne ta ainult tarvitas ja hävitas, nüüd kaunistab ja naudib. Enne ta ainult elas, nüüd püüab ta oma elu kaunistada. Vaene matsirahvas, kes kogu päeva põllul küürutab, või sõjajõukude juhid, kelle ainsaks kireks on jaht ja taplus, kes on õgardid ja joodikud, kes viibivad pidevalt sõjakäikudel, on selleks veel liiga madalal tasemel.

Just selles ongi XV saj. Itaalias toimunud tohutu muutus. Inimene läheb feodaalsete kommete tasandilt üle uue aja vaimsusesse ja see toimub just Itaalias varem kui mujal. Just nüüd astub jõu asemele diplomaatia.